29.07.2011 15:10
Rahvusvaheline keemia aasta: vesinikside pole enam endine
Uue sõnastuse kohaselt võib vesiniksideme moodustada iga vesinikuga seostunud aatom, mille elektronide sidumise võime on suurem kui vesinikul endal.
Vesinikside on eriline keemilise sideme liik, mis tekib siis, kui vesinikuaatom ühineb suure elektronisidumisvõimega elemendi aatomiga.
Tavapäraselt peetakse vesiniksideme moodustajateks lämmastikku, hapnikku ja fluori.
Sel kombel on vesiniksideme definitsioon kirja pandud ka Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) poolt, viimati 1997. aastal.
Keemiliste sidemete täpsem tundmaõppimine on pannud teadlased omavahel vaidlema, milliseid keemilisi sidemeid ikkagi võib vesiniksidemeks nimetada. Näiteks võib vesiniksidemele sarnane side tekkida ka vesiniku ja süsiniku vahel.
IUPAC-i komitee avaldas uue sõnastuse ettepanekud ajakirjas Pure and Applied Chemistry.
Selle kohaselt võib vesiniksideme moodustada iga vesinikuga seostunud aatom, mille elektronide sidumise võime on suurem kui vesinikul endal.
Uuest sõnastusest loodetakse kasu keemiliste reaktsioonide täpsemal modelleerimisel.
Vesinikside on looduses ülioluline, kuna võib tekkida nii molekulide vahel kui ka molekulisiseselt. Vesiniksidemed hoiavad koos DNA kaksikheeliksit.
Kui poleks vesiniksidet veemolekulide vahel, oleks vesi tavatingimustel olemas vaid auruna.
Vesiniksideme esinemine tõstab ainete keemis- ja sulamistemperatuuri, kuna keemiseks ja sulamiseks on vaja kõigepealt vesiniksidemed ära lõhkuda.
ÜRO ning Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit (IUPAC) kuulutasid 2011. aasta rahvusvaheliseks keemia aastaks.
Sel kombel soovivad keemikud esile tõsta keemia kui teaduse olulisust inimkonna heaolu parandamisel.