13.08.2010 13:58

Rubiku kuubik on alati lahendatav 20 liigutusega

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Rahvusvaheline teadlaste töörühm jõudis järeldusele, et Rubiku kuubikut on isegi kõige halvemast algseisust alati võimalik kahekümne liigutusega lahendada.

Liigutuste arv võib sõltuvalt algseisust olla ka väiksem, kuid üle 20 liigutuse ideaalse lahendamise korral kunagi vaja ei lähe. Sellele järeldusele jõudsid teadlased Google’i poolt nende käsutusse antud superarvutite  abi kasutades, kirjutas AFP.

Rubiku kuubik on Ungari leiutaja, arhitektuuriõppejõu ja skulptori Ernő Rubiku loodud mõtlemismäng, mida peetakse maailmas kõige enam müüdud mänguasjaks. Kuubik koosneb pööratavatest elementidest, mida on igal tahul üheksa. Kuubiku lahendamiseks tuleb teda pöörata nii, et iga tahk oleks erinevat värvi.

Rubiku kuubiku lahendamise võistlustel võisteldakse nii kuubiku lahendamise kiiruses kui ka selles, kes suudab lahenduse leida kõige väiksemate liigutuste arvuga.

Kuigi Rubiku kuubik on väga laialt levinud mänguasi, osutub tema täielik mõistmine inimesele üle jõu käivalt keeruliseks ülesandeks. Kuubiku lahendamiseks ei hakata lihtsalt proovima, vaid selleks on teatud lahenduseeskirjad ehk algoritmid. „Inimese jaoks meeldejäetavad algoritmid koosnevad aga enamasti umbes neljakümnest liigutusest,“ kirjutasid Morley Davidson Kent State’i ülikoolist, Google’i insener John Dethridge, saksa matemaatikaõpetaja Herbert Kociemba ja Californias elav programmeerija Tomas Rokicki internetis avaldatud uurimuses.

Jumala algoritmiks nimetatakse sellist algoritmi, mida kasutaks kõikvõimas Jumal ehk sellist algoritmi kasutades saaks kuubiku lahendada vähima võimaliku liigutuste arvuga. Varemgi on üritatud korduvalt näidata, mis on vähim liigutuste arv, kuid siiani polnud jõutud lõpliku vastuseni.     

1981. aastal näitas Morwen Thistlethwaite, et 52 liigutusest piisab alati kuubiku lahendamiseks. 1992. aastal tõestas Michael Reid, et ainult 39 liigutust on igas positsioonis piisav, kuid kõigest üks päev hiljem näitas Dik Winter, et hakkama saab ka vaid 37 liigutusega. 

Nüüd aga kasutasid teadlased superarvutit, et kuubik lõplikult ära lahendada ja leida viis, kuidas Jumal kuubikut kokku paneks. Pole teada, kui suurt arvutusvõimsust kasutati ja kaua analüüs aega võttis, kuid uurijate kinnitusel on nüüdseks selge, et kuubik on igal juhul lahendatav vaid 20 liigutusega.

Kuubiku entusiastid on siiani suutnud kuubiku kokku panna 22 liigutusega (Jimmy Coll, 2009), nii et parandamisruumi pisut veel on. Kõige kiiremini on kuubik kokku pandud 7,08 sekundiga (Erik Akkersdijk, 2008). Eesti rekord kuulub 2009. aastast Anti Ingeli nimele 13,66 sekundiga.

 

Joel Brehm, Nebraska Ülikool 06.02.2012 19:06

Galerii: Ameerika parimad teaduspildid

Kuidas kujutada vähirakkude surma?

Viire Pajuste 31.01.2012 10:23

Rõuge muinasmaja elanikud: külma asemel kiusab ving

“Täna hommikul oli majas sees kümme kraadi sooja, väljas miinus 25,” ütles Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Viire Pajuste.

24.01.2012 12:05

Video: Kuidas töötab ajavari?

Nähtamatuks muutev ajavari toimib tänu laserimpulssidele.

22.01.2012 17:30

Aju ohjab allergiat

Kehavälise kogemuse loomine eksitab immuunsüsteemi.

03.01.2012 16:41

Eesti veiniga Alzheimeri vastu

Punast viinamarjaveini on alates „Prantsuse paradoksi“ sõnastamisest peetud teatud liiki imerohuks – mõõdukas tarbimine aitab teravdada mõistust ning kaitseb veresoonkonna haiguste eest.

15.12.2011 12:21

Soome lahes käib sõda (1)

Kahte tüüpi vetikad peavad Soome lahes omavahel sõda.

19.11.2011 13:35

Galerii: Eesti parimad teadusfotod

Võidufotod on tehtud maakera poolusepiirkondades.

15.11.2011 09:45

Galerii: Laupäeval selgub Eesti parim teadusfotograaf

Eesti tänavuse teadusfotokonkursi võitjad kuulutakse välja laupäeval AHHAA keskuses.

21.10.2011 16:22

Valguse kiirust ületavate neutriinode eksperiment seati kahtluse alla (2)

Sõltumatu eksperiment näitas, et neutriinode energiaspekter ei klappinud valguse kiirusest kiiremini liikumiseks.

10.10.2011 10:29

Eesti esimene kosmosesatelliit võtab kuju

Pisut enam kui aasta pärast peaks Indias Satish Dhawani kosmosekeskuses hakkama mürisema ja tuld sülgama kanderakett, mis viib Maa orbiidile Eesti tudengite minisatelliidi katsetama Soomes leiutatud päikesepurje.

07.10.2011 13:03

Doktorantide artiklikonkurss tuleb taas

Juba teist aastat korraldab Tartu Ülikool kõigile Eesti doktorantidele populaarteaduslike artiklite konkurssi.

23.09.2011 14:07

Valguse kiirus on ületatud. Mida sellest arvata? (4)

Euroopa tuumauuringute keskusest CERN Genfis kihutas neutriinovoog Kesk-Itaaliasse Gran Sasso laborisse valgusest kiiremini. Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika vanemteadur Piret Kuusk luges eksperimente kirjeldavat artiklit põhjalikult. Mida ta leidis?

21.09.2011 11:02

Jäämees Ötzi suri pärast kopsakat einet

Iidne mõrvalugu pakub teadlastele endiselt pinget.

16.09.2011 10:17

Päeva pilt: Jaapani roosid said võõrasemadelt sinise värvi

Novembris toob Jaapani joogitootja Suntory USAs ja Kanadas müügile sinised roosid.

10.09.2011 11:39

Miks tekivad surmaeelsed kogemused? (3)

Enne surma kogetavat eredat valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase.

29.08.2011 15:51

Autokütus vanapaberist?

Bakterid toodavad vanadest ajalehtedest butanooli.

Viire Pajuste 30.01.2012 10:27

Rõuges algas eksperiment: nädal muinasajas (1)

Paukuvat pakast trotsides püüavad viis Tartu Ülikooli arheoloogiatudengit alates tänasest Rõuge muinasmajas hakkama saada nagu inimesed muinasajal.

23.01.2012 17:31

Kes jaotab aega?

Iga mõne aasta tagant lisatakse aastale otsa üks sekund. Seda seetõttu, et meie kellad on täpsemad kui maakera, mille täistiiru ümber ­Päikese nimetame aastaks. Nüüd on aga arutlusel ette­panek lisasekundid kaotada – ja esmakordselt inimkonna ajaloos loobuda aja määramisest taeva­kehade abil, kirjutas teadusajakirjanik Arko Olesk Postimehes.

05.01.2012 17:55

Füüsikud: aega saab peatada (1)

“Ei, aeg ei peatu, ei, ei,” laulis Ivo Linna. USA Cornelli teadlased on nüüd leidnud viisi, kuidas mingit sündmust aja eest varjata.

24.12.2011 09:20

Mis annab pühaderoale õige meki?

Aastalõpu pidusöögid saavad isuäratava välimuse ning hea maitse erinevate keemiliste reaktsioonide abil.

13.12.2011 17:00

Higgsi bosoni otsingud: ei midagi kindlat

Midagi pole leitud, aga midagi ei saa ka välistada.

18.11.2011 19:26

Neutriinod ikkagi liiguvad valgusest kiiremini (2)

Füüsikamaailma raputanud eksperimendi kordamine andis taas sama tulemuse: neutriinod liiguvad valgusest kiiremini.

25.10.2011 14:53

Galerii: Loodusmuuseumi uus näguTÄIENDATUD

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ootab ees uuenduskuur. Ekspositsioon “Elurikkus ja evolutsioon” ühendab praegu eraldi asuvad geoloogia- ja zooloogianäitused.

20.10.2011 16:19

Milline on elu aastal 2042?

Aga milline näeb välja tuleviku kool?

07.10.2011 17:23

Galerii: Fotod silma eest varjatud maailmast (3)

Kuidas näevad välja vähirakud või mis nägu on sipelgas?

26.09.2011 18:38

Kuidas mõõdeti valguse kiirust ületavaid neutriinosid? (2)

Valguse kiirus ei pruugigi olla suurim võimalik kiirus Universumis, teatasid eelmisel nädalal Šveitsis ja Itaalias töötavad füüsikud.

23.09.2011 10:06

Osakesed suutsid ületada valguse kiiruse (4)

Euroopa tuumauuringute keskuses CERN tehtud eksperiment näitas, et aatomist väiksemad elementaarosakesed neutriinod suudavad liikuda valgusest kiiremini.

21.09.2011 10:20

Illusioon: mis sel majal viga on? (2)

Esmapilgul tundub nagu hakkaks see maja kohe kokku kukkuma.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

07.09.2011 14:15

Kuidas kõige kiiremini lennukile pääseda? (1)

Tõuklemist ja trügimist saab edukalt vältida.