2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Uue aasta ilutulestik – tugev põnts keskkonnale
27.12.2007 17:48

Uue aasta ilutulestik – tugev põnts keskkonnale

Erik Puura
Skype:
erik.puura@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)

Ei taha kellegi uusaastatunnet ära rikkuda, aga viimastel aastatel Eesti linnad otsekui võistleksid, kes suurema summa eest raha taevasse lõhkab. Olen nõus, et tunne näha taevas erinevat värvi ja hästi palju valgusallikaid on meeliülendav ning annab emotsionaalse laengu, õige uue aasta saabumise tunde.

Paraku ei räägita sellest, et ilutulestikul on ka tugevad negatiivsed mõjud.

Ilutulestikurakettides ja -pakettides kasutatakse oksüdeerijana pliiühendeid. Plii negatiivne keskkonnamõju on ammu tuntud, Vana-Roomas oli rikaste inimeste eluiga lühike eelkõige just seetõttu, et veetorustik ehitati pliist. Rohelise värvi annab taevasse baarium, mis on väga mürgine ja ka radioaktiivne. Punase värvi annab liitium, mis on nõrgalt mürgine.

Lillat ja erepunast värvi annavad rubiidium ja strontsium, mis on nõrgalt radioaktiivsed ning võivad asendada kehas kaltsiumi. Sinist värvi annavad vaseühendid, valget aga alumiinium, mis võib põhjustada nahahaigusi. Põlevaks aineks on sageli ammoniumperkloraat, mis võib saastada vett ning rikkuda kilpnäärme toimimist.

Küllaltki sageli kasutatakse värvuste saamiseks ka kaadmiumi, mis on väga mürgine, tekitab vähki ja võib bioakumuleeruda. Põlemiseks lisatav kaaliumnitraat tekitab mürgiseid osakesi ning selle põlemise tagajärjel tekkivad väävligaasid on tugevalt happelised.

Seega - mida rohkem raha taeva lennutatakse, seda rohkem keskkond reostub. Õnneks meil väga palju raha selle jaoks pole. Küll aga, kui rahvamassis seistes tungib teie näkku tugev põlemisving, siis peaksite end kogu selle keemia sissehingamise eest kaitsma. Soovitan valida vaatamiseks rahulikuma ja kaugema koha.

Kindlasti suuremaks ohuks tuleohutuse mõttes kui linnade tasandil korraldatavad ilutulestikud on peaaegu igast kauplusest ostetavad paketid. Kui panete need maha ja arvate, et need ümber ei lähe, siis eksite. Väga sageli keerab selline pakett ennast peale esimesi pauke külili ning...

Täitke ohutuseeskirju ja olge vähemalt 30 m eemal. Otstarbekas aga on paketid vaiadega toestada.

Kõige jõhkramalt aga mõjub paugutamine koduloomadele, eriti koertele. Kui on ette teada või aimata paugutamist ja tulevärki, viib oma koerast hooliv inimene koera kohta, kus ta ei peaks väga palju stressama, näiteks mõnda ruumi, kust ta välja ei saa, välja ei näe ja mille seinad summutavad paugutamist.

28.02.2017 01:19
Anton

"kaaliumnitraat tekitab mürgiseid osakesi ning selle põlemise tagajärjel tekkivad väävligaasid on tugevalt happelised."

No ikka ei tekki küll, kui väävlit ei lisata... KNO3 koostises ju pole väävlit, olgem ikka täpsed. Püssirohu koostises on aga väävel olemas.

Lisa kommentaar

 

Allen Watkin /Flickr 23.07.2014 11:41

Näotuvastustarkvara ... kassidele?

Pirtsakate lemmikloomade peremehed saavad kergemalt hingata.

UCSB 16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

23.05.2014 18:20

Taimed reedavad keemiarelva kasutamise

Valge sinep kogub keelatud ründemürke.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

18.03.2014 11:15

Uut tüüpi värvid ei pleegi kunagi

Pigmendivabade nanovärvide loojad said inspiratsiooni loodusest.

29.01.2014 16:24

Veega printimine hoiab paberit kokku (3)

Nutikas tehnoloogia lubab paberilehte kasutada mitu korda.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 14:40

Galerii: Eesti parimad teadusfotod 2013

Kes võitsid viienda Eesti teadusfotode konkursi?

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

29.11.2013 20:05

Tulevikus neelame nanotablette

Pisikesed nanoosakesed lubavad ravimi viia otse haiguskoldesse.

20.11.2013 14:30

Avatud märkmiku teadus

2015. aastal saavad maailma esimesed teadusajakirjad – Journal des Sçavans Prantsusmaal ja paar kuud hilisem Philosophical Transactions of the Royal Society Inglismaal – 350 aastat vanaks.

24.10.2013 16:35

Kuidas otsida ja leida vanu raamatuid?

Eelmisel nädalal leiti Tallinnast raamatu köitematerjali hulgast fragment 1457. aastast pärit Mainzi psaltrist, mis on pärit trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi eluajast.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

08.10.2013 15:14

Nobel lisab Higgsi osakesele kaalu (1)

Füüsika Nobeli pälvisid kaks meest, kelle töö andis põhjust ehitada maailma kalleim katseseade. Selles tehtud eksperimentide tulemuste arusaadavalt selgitamiseks korraldatakse võistlusi.

Wikimedia Commons 05.06.2014 16:38

Kui valikuline on tähelepanu?

Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab?

13.05.2014 09:32

Iseparanev plast lapib auke

Nutikas polümeer jäljendab vere hüübimist.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

12.02.2014 16:32

Kui suur on neutriino mass?

Salapäraste osakeste massi piirväärtuse tõstmine parandab kosmoloogilist standardmudelit.

15.01.2014 12:43

Milleks on vaja unenägusid? (1)

Kas unenäod väljendavad mällutalletamise protsessi?

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

03.12.2013 12:43

Kui vana on sinu keha? (2)

Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.

22.11.2013 18:16

Aatomid kuulavad sõna

Kontrollitud spinniga osakesed lubavad luua üliväikseid mäluseadmeid.

13.11.2013 13:07

Uus viis nähtamatuks muutuda (1)

Äsja loodud seade kasutab esemete peitmiseks elektromagnetvälja.

10.10.2013 13:45

Kuidas kõlas Suur Pauk?

Kosmilise jääkkiirguse muutused tõlgiti inimkõrvale kuuldavateks helideks.

08.10.2013 21:32

Elavhõbe teeb maalid mustaks

Õhus leiduv kloor ja valgus meelitavad metalli punakast värvipigmendist välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus