15.04.2008 17:58

Kas laseksid enda ajju siirdada kiibi?

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Kas oleksid valmis laskma oma ajju siirdada kiibi, mis kahekordistaks su lühiajalise mälu mahtu ning garanteeriks, et sa enam kunagi ei unustaks mõnd nime või nägu?

Sellise pakkumise kaalumiseks on häid põhjuseid. Kuigi inimese mälu on mõnikord asjade meeldetuletamisel hämmastav, on mälu maht siiski pettumust valmistavalt väike. Vigased mälestused on viinud ekslike tunnistusteni kohtutes, mille tulemusel satuvad vangi valed inimesed, ebakõladeni abieludes, kui ei suudeta meeles pidada näiteks pulmaaastapäeva, või isegi surmadeni – näiteks on langevarjurid unustanud õigeaegselt oma varje avada. Kehva mälu tõttu ei suudeta tihtipeale ka olulist infot ebaolulisest eristada, kirjutas The New York Times.

Eriti teravalt tulevad puudused esile siis, kui võrrelda inimese mälu keskmise sülearvuti omaga. Kui keskmisel inimlapsel kulub nädalaid või isegi kuid ja aastaid, et midagi nii lihtsat nagu korrutustabel meelde jätta, suudab iga tänapäevane arvuti seda hetkega – ning ei unusta iial. Miks meie ei võiks sama suuta?

Erinevus seisneb suuresti mälu põhikorralduses. Arvutid paigutavad kogu salvestatud info üldisema plaani põhjal kindlatesse kohtadesse, kust seda kergesti kätte saab. Meil pole aga aimugi, kuhu midagi meie ajus salvestatakse, mingit üldist mälu kaarti meil pole, meelde jäetud asjad saame uuesti kätte, jälgides vihjete ja viidete rada, mis vajamineva fakti meelde toob.

Parimatel juhtudel töötab selline meetod hästi: otsitav mäletus lihtsalt kerkib automaatselt ning ilma igasuguse pingutuseta meile pähe. Viga on aga selles, et mälestused võivad kergesti segi minna, eriti juhul, kui üks vihjete komplekt viitab mitmele mälestusele. Mis meile sellisel juhul täpselt meenub, sõltub sellest, millised aju osakesed juhuslikult sel hetkel aktiveeritud on. Raskemini kättesaadavaid mälestusi võivad mõjutada näiteks tuju, ümbritsev keskkond või isegi keha asend. Näiteks on uurimused näidanud, et istudes õpitud sõna tuleb paremini meelde just istudes, mitte seistes.

Viga pole ainult inimestes. Vihjetel põhinev mälu on avastatud pea kõigil uuritud olenditel, alustades tigude, kärbeste ja ämblikega ning lõpetades rottide ja hiirtega. Evolutsiooni käigus väljakujunenud süsteem on kohmakas ja mitte eriti elegantne, kuid ilmselgelt parem kui mitte midagi.

Kui me julgeksime, kas põhimõtteliselt oleks võimalik kasutada tänapäeva teaduse ressursse inimeste mälu parandamiseks? Võimalik, et jah. Näiteks on üks Toronto uurimisrühm näidanud, et aju spetsiifiline elektriline stimuleerimine kergendab olemasolevate mälestuste meeldetuletamist.

Sellised meetodid on aga piiratud. Nii võib muuta mälu kergemini ligipääsetavaks, kuid mitte tingimata usaldusväärsemaks, ning muutus ei oleks kuigi suur. Et muuta mälu nii paremini ligipääsetavamaks kui ka usaldusväärsemaks, oleks vaja midagi enamat. Näiteks Google’i sarnast mudelit, kus inimese mälu tööpõhimõttel otsitakse vihjete abil fakte arvuti võimsusega.

Kuigi praktikas võib esineda mitmeid takistusi, pole põhimõtteliselt mingit põhjust, miks uue põlvkonna ajuimplantaadid ei võiks jätkata sealt, kus loodus jänni jääb, ning ühendada meie aju Google’i sarnaste hiidkaartidega. Nii võiks saada otsida mitte ainult võrgus olemasolevat infot, vaid ka iseenda mälestusi arvuti otsingumootori tõhususe ja usaldusväärsusega.

Kas see muudaks inimesed arvutiteks? Sugugi mitte. Hiiglasliku mälukaardiga varustatud ajuimplantaat ei mõjutaks meie võimet mõtelda, tunda, armastada või naerda, see muudaks vaid mäletuste meeldetuletamise tõhusust. Tegelikult ei ole isegi oluline, et mälu mahtuvus kuigi palju suureneks, vaid see, kuivõrd hästi kord juba kogutud mälestusi kätte saab. Seda protsessi võiks arvutite tööpõhimõttel oluliselt parandada.

 

Villu Päärt 12.03.2010 11:03

Tuhala maa-aluste jõgede mõistatus

Martin Vällik skeptik.ee eestvedajana on avalikult vaidlustanud ühe lause Tuhala nõiakaevu kaitsjate pöördumises, nimelt selle, et Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, millest neli saavad alguse Tuhala jõest.

AFP/Scanpix 03.03.2010 16:04

Õhureostus muudab jooksmise naistele raskemaks

Uue uurimuse kohaselt halvendab saastunud õhk naistest maratonijooksjate tulemusi.

26.02.2010 12:37

Täiskasvanutele on uneaja kvantiteet tähtsam kui kvaliteet

Aastaid on arvatud, et vanemad inimesed ei vaja nii palju uneaega kui nooremad. California ülikooli teadlaste uurimus näitab aga vastupidist.

21.02.2010 20:10

Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust

Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.

17.02.2010 18:00

Tutanhamoni ema ja isa leitud

Egiptuse kuninglike muumiate DNA-analüüs aitas kindlaks määrata vaarao Tutanhamoni ema ja isa kandidaadid.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

26.01.2010 10:45

Visioonid aastaks 2020: demograafia

20. sajandi märksõnaks oli rahvaarvu kiire kasv, selle sajandi märksõnaks saab aga rahvastiku vananemine.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

18.01.2010 16:47

Enesekontroll on nakkav

Kui hoiad end tagasi loobudes näiteks ebatervislikust toidust või ületad laiskuse ning ei jäta treeningkorda vahele, siis on sellest kasu ka teistele, sest nii enesekontroll kui ka selle puudumine on nakkavad.

09.01.2010 18:36

Inimeste suhtlemine: mida sealt ikkagi saab välja lugeda?

Tartu Kommertsgümnaasiumile tehtud tulistamisähvardusega seoses sattus lapsevanemana koolimajja ka Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena dotsent Silvi Tenjes.

06.01.2010 11:37

Tüdrukute ja poiste matemaatilised võimed ei erine (4)

Rahvusvahelises uuringus selgus, et tüdrukute matemaatilised võimed ei ole tegelikult poiste omadest kehvemad.

28.12.2009 15:30

Turistid ohustavad Antarktikat

Hollandi teadlane Machiel Lamers uuris, kuidas mõjutavad Antarktikat üha suuremad turistide hordid ning kuidas selle mõju vastu võidelda.

18.12.2009 21:49

Teadlased avastasid viiruste vastu võitleva valgu

USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu.

14.12.2009 16:32

Painajalikke mälestusi saab kustutada (2)

Kohutavaid mälestusi on võimalik peast pühkida ka ilma ravimite abita, selgub värskest USAs tehtud uuringust.

11.12.2009 13:25

Ameerikas võeti kasutusele uus hukkamisviis (1)

Kenneth Biros on esimene USA-s surmamõistetu, kes hukati ühe mürgisüstiga tavapärase kolme asemel.

04.12.2009 11:34

Uuring tegi kindlaks kõige vihasemad ameeriklased (1)

Viha tunnevad kõige rohkem noored, vähese hariduse ning lastega kodus olevad inimesed.

01.03.2010 19:09

Intelligentsetele inimestele on omane uuenduslik elustiil

Intelligentsed inimesed võtavad suurema tõenäosusega omaks käitumismallid, mis on inimkonnale evolutsioonilisest seisukohast uued.

25.02.2010 12:22

Aju reageerib ebavõrdsusele

Raha üleandmise käigus tehtud ajupildid näitasid, et rikkamatele katsealustele tegi suuremat heameelt, kui raha anti neist vaesematele, mitte neile enestele.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

02.02.2010 09:55

Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

26.01.2010 10:52

Enamik Euroopa mehi põlvneb Lähis-Ida põllumeestest

Uue uurimuse põhjal on enamus Euroopa mehi Lähis-Idast 10 000 aastat tagasi Euroopasse rännanud põllumeeste järeltulijad.

25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

19.01.2010 10:27

Visioonid aastaks 2020: inimese paleontoloogia

Siiani on valdav osa inimese evolutsiooni puudutavaid avastusi tehtud Aafrikast ja Euroopast leitud fossilide põhjal, kuid uued leiud näitavad, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka Aasiale.

14.01.2010 13:57

Kuidas eestlased telefonile vastavad? (3)

Andriela Rääbis kaitses eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid“. Mida siis eestlased telefonitoru võttes ütlevad?

06.01.2010 16:46

HIV-positiivse elu Eestis: sünk ja trööstitu

Üsna mustades värvides hindavad Eestis elavad HIV-positiivsed oma elu. Võrreldes muudes riikides tehtud samalaadsete uuringutega on Eesti HIV-positiivsete hinnangud oma elukvaliteedile madalamad.

30.12.2009 17:28

Suvi ajab eestlasi jooma ja lapsi tegema

Rändlinnud lendavad sügisel ära lõunasse ja karu võtab talvel ette mõnekuise uinaku. Inimene peab end aga looduse krooniks ning toimetab kindlas usus, et aastaajad tema tegevust eriti ei mõjuta.

21.12.2009 13:42

Leiti Teise maailmasõja ajal põhja lastud haiglalaev

Haiglalaeva Centaur põhjalaskmist peetakse Austraalia suurimaks sõjaaegseks kaotuseks.

15.12.2009 13:26

Miks väiksed lapsed ei oska kõndida (1)

Miks inimlapsed sündides kõndida ei suuda, samas kui näiteks varsad tõusevad püsti ja kõnnivad ringi juba paar tundi peale sündimist?

14.12.2009 12:20

Mis teeb inimese eriliseks (1)

Kahtlemata on inimene kõigest üks liik paljude teiste loomaliikide seas, kuid kindlasti on inimene üks erilisemaid.

09.12.2009 14:56

Testosteroon ei põhjusta agressiivsust (2)

Uus teadustöö seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, mille kohaselt testosteroon põhjustab agressiivset, egoistlikku ja riskeerivat käitumist.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus