15.06.2010 14:25
Aju arusaam inimkehast on nihkes
Tunnen teda nagu enda viit sõrme, armastavad
inimesed tihti öelda. Tegelikult ei tunne me isegi enda sõrmi, leidsid Londoni University
College’i teadlased.
Nimelt on aju ettekujutus meie kehast
tegelikkusest oluliselt erinev. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of
Sciences ilmunud uurimuses leidsid teadlased, et aju tajub sõrmi lühematena
ning labakäsi tegelikkusest laiematena.
Neuroteadlaste arvates peitub vildaka arusaama
algpõhjus selles, kuidas ajju jõuab informatsioon naha erinevatest
piirkondadest.
Artikli autori, Londoni Univesity College’i
kognitiivse neuroteaduse instituudi teadlane Matthew Longo sõnul meeldib meil
uskuda, et tunneme oma keha ja selle proportsioone perfektselt, aga
tegelikkuses ei vasta see tõele.
„Meie uuring näitas, et käte kuju tajusid
inimesed vägagi tegelikkusest erinevalt. Nii on inimestel arusaam, et käed on
laiemad ja sõrmed lühemad,“ ütles Longo. Tema sõnul on võimalik, et samasugune
nihestatud arusaam on meil ka teiste kehaosade suhtes.
Eksperimendis pidid osalejad panema vasaku käe
peopesaga lauale. Seejärel kaeti käsi kinni ning paluti inimestel parema käega
osutada, kus asuvad kaetud käe sõrmeotsad ja -nukid.
Kaamera jäädvustas kohad, kuhu inimesed olid
osutanud ning kogutud andmestiku põhjal koostasid teadlased mudeli aju kätetaju
kohta.
Uurimuse eesmärk oli leida vastus küsimusele,
kuidas aju teab, kus kehaosad asuvad, kui silmad on suletud, ehk kuidas toimib
nn kehameel.
Neuroteadlaste sõnul on selleks vaja kahte
tüüpi infot. Esiteks saab aju signaale lihastest ja liigestest, kuid lisaks
peab ajus olema mudel selle kohta, milline on kehaosade kuju ja suurus.
Selleks, et tajuda sõrmeotste asukohta on ajul vajalik teada seda, millise
nurga all on parajasti käe ja sõrmede liigesed, aga ka seda, kui pikad on
käevarred, käelabad ja sõrmed.
Longo sõnul teavad inimesed vägagi hästi,
millised on nende käed. Näiteks ei valmista mingeid raskusi enda käte fotodelt ülesleidmine.
Seega on meil olemas teadlik visuaalne kujutus oma kehast, kuid kehameel seda mingil
põhjusel ei kasuta.
Katseosaliste hinnangul olid nende käed umbes
kaks kolmandikku tegelikkusest laiemad ning sõrmed umbes kolmandiku võrra
lühemad.
Longo sõnul on võimalik, et sama nihestatud
arusaam oma kehast võib olla söömishäirete, näiteks anoreksia põhjuseks, kuivõrd
me võime tajuda ka enda keha tegelikkusest laiemana.