Aju näitab igaühele erinevat pilti

Tagasi

Edasi

Ebbinghausi illusioon.

Foto:

Aju ülesehitus muudab iga inimese maailmanägemise unikaalseks.

Suurbritannias asuva Wellcome Trusti teadlased suutsid esmakordselt näidata, et meie tegelik võime ümbritsevat keskkonda tajuda sõltub meie ajukoore nägemisega seotud piirkonna suurusest.

Üldtuntud on idee, et mõtted ja emotsioonid erinevad konkreetsete inimeste puhul, kuid enamus inimesi on seisukohal, et maailma näeme me kõik siiski üsna sarnaselt. Siiski on teada, et nägemiskeskuse ehk ajukoore nägemisega seotud piirkonna suurus erineb inimeseti kuni kolm korda. Nägemiskeskus on ajukoore osa, mis hõlmab suure osa kuklasagarast ning vastutab silma võrkkestalt pärineva informatsiooni töötlemise eest.

Londoni ülikooli juures asuva Wellcome Trusti teadlased suutsid esmakordselt näidata, et selle ajukoore piirkonna suurus mõjutab, kuidas inimene ümbritsevat keskkonda tajub. Teadlased Samuel Schwarzkopf, Chen Song ja Geraint Rees näitasid kolmekümnele hea tervise juures vabatahtlikule erinevaid optilisi illusioone.

Nad kasutasid muuhulgas ka üldtuntud Ebbinghausi illusiooni (kliki loo kõrval olevale pildile). Selle puhul ümbritsetakse kaks sama suurusega ringi ringikujuliste kroonlehtedega - esimene suuremate, teine väiksematega. Selle tulemusena näeb enamus inimestest esimest ringi teisest väiksemana.

Teiseks kasutasid nad Ponzo illusiooni (kliki loo kõrval olevale pildile), mille käigus näidati vabatahtlikele kahte sama suurusega ringi, mis olid asetatud tunneli kujutisele.

Selle illusiooni puhul paistab tunnelis tahapoole paigutatud ring eespoolsest ringist suuremana.

Illusioone kohandades õnnestus teadlastel näidata, et katsealused nägid illusioone erinevalt.

Näiteks osa neist nägid kahe ringi vahel märkimisväärset (kuigi illusoorset) erinevust nende suuruse osas. Samas teised katsealused nägid kõigest vaevumärgatavat suuruste vahet.

Kasutades funktsionaalset magnetresonantstomograafiat mõõtsid teadlased ka kõigi vabatahtlike aju nägemiskeskuse suurust. Nad avastasid, et see piirkond on eri inimestel eri suurusega.

Üllatuseks oli avastus, et nägemiskeskuse suuruse  ja  illusiooni suuruse tajumise võime vahel on tugev seos. Mida väiksem on nägemiskeskus, seda rõhutatum on nägemisillusioon.

Schwarzkopfi sõnul näitab nende töö esmakordselt, et inimese aju ühe osa suurus võib määrata, kuidas inimene nähtavat keskkonda tajub.

Optilised illusioonid petavad ja inspireerivad meie kujutlusvõimet, kuid tegelikult näitavad need meile seda, et see kuidas me maailma näeme, ei pruugi füüsilises mõistes olla ilmtingimata täpne, vaid sõltub pigem suurel määral meie ajust.

Uuring avaldati ajakirjas Nature Neuroscience.

• Tweet