25.02.2010 12:22
Aju reageerib ebavõrdsusele
Raha
üleandmise käigus tehtud ajupildid näitasid, et rikkamatele katsealustele tegi
suuremat heameelt, kui raha anti neist vaesematele, mitte neile enestele.
California
tehnoloogiainstituudi ja Iirimaal Dublinis asuva Trinity kolled˛i teadlased
näitasid esmakordselt, et inimese aju jaoks on õiglus ja võrdsus oluline.
Teadlased leidsid nimelt, et vaesema inimese aju premeerimiskeskused
reageerivad raha saamisel tugevamalt kui rikkamal inimesel ning sama kehtib ka
siis, kui vaadata rikkama aju – vaesele antud rahasumma tekitab ka rikka aju
premeerimiskeskuses tugevama reaktsiooni kui talle endale antud raha.
Magnetresonantsuuringute (fMRI) põhjal tehtud avastused avaldati ajakirjas
Nature.
Ammu on
teada, et ebavõrdsus inimestele ei meeldi, eriti siis, kui tegemist on rahaga.
Kui sama tööd tegevatele inimestele öelda, et üks saab rohkem palka kui teine,
on oodata tõsiseid pingeid. Varem polnud aga teada, kui loomuomane selline
ebaõigluse tajumine tegelikult on.
Inimese
ajus on olemas premeerimiskeskused, mis tekitavad positiivse vastuse asjadele
nagu toit, raha või isegi meeldiv muusika. Kirjeldatud uurimuses jälgisid
teadlased magnetresonantsuuringuga, kuidas need ajupiirkonnad 40 katsealusel
reageerisid erinevatel raha üleandmise eksperimentidel.
Kahele
üksteist jälgivale katsealusele anti ajuskanneri all lebamise ajal erinev summa
raha - näiteks ühele 50 dollarit ja
teisele 20 dollarit või ühele 50 dollarit ja teisele vaid 5 dollarit - ning
samal ajal jälgiti aju reaktsiooni. Katses oli aga lisanüanss. Enne katse
algust aga anti ühele juhuslikult valitud paarilisele 50 dollarit, teine aga
alustas tühjade kätega.
Selgus,
et katsealuste aju reaktsioon katse ajal saadud rahasummale sõltus sellest, kas
neile alguses oli raha antud või mitte. Katse alguses ilma rahata olnud
inimeste aju premeerimiskeskuste reaktsioon katse ajal saadud rahasummale oli
tugevam kui nendel, kes juba alguses olid raha saanud. Ilma rahata alustanud inimestel
ei tekitanud endast jõukamatele antud raha aju premeerimiskeskuses aga mingit
reaktsiooni.
Üllatav
oli aga jõukalt katset alustanud inimeste reaktsioon. Nende aju
premeerimiskeskuses tekkis tugevam reaktsioon siis, kui suurem summa anti
vaesemale paarilisele, mitte neile endile. Selle põhjal järeldasid teadlased,
et need ajuosad ei ole puhtalt enesekesksed. Inimese aju baasreaktsioonid
headele asjadele on väga tundlikud juba väikestele erinevustele sotsiaalses
kontekstis.
See tulemus oli teadlastele üllatav, kuna üldiselt
arvatakse, et aju reaktsioonid peaksid olema eelkõige inimese enda kasudele
orienteeritud. Selgub aga, et inimesed tõesti soovivad, et ka nende kaaslastel
hästi läheks. Siiski on võimalik, et „rikkamate“ katsealuste reaktsioon oli
vähemalt osaliselt isekas – paarilise saadud suurem rahasumma võis vähendada
nende algset süütunnet.