21.12.2011 17:23
Amazonase pärismaalaste peakuju mõistatus sai lahenduse
Kultuurilised mõjud võivad vallandada erinevate kehaliste
tunnuste kiire arengu, näitas Brasiilia vihmametsades elava suguharu
abielutavade uurimus.
Sageli arvatakse, et evolutsiooni liikumapanevaks jõuks
on keskkonnategurid, sealhulgas kliima või geograafilised takistused, nagu
veekogud ja mäed. Inimese käitumisele avaldavad siiski sügavat mõju ka
kultuurilised tegurid, põlvest põlve edasi antavad traditsioonid ja
käitumistavad, mis võivad samuti viia evolutsiooniliste muutusteni.
Selgitamaks, milline roll on inimese evolutsioonis
kultuuril, analüüsisid teadlased Brasiilia Amazonase piirkonna vihmametsades ja
mägismaal elava kuue suguharu 1200 liiget.
Analüüs näitas, et teistest suguharudest oli kehaliste
tunnuste poolest oluliselt eraldunud Xavante suguharu. Selle liikmetel oli
teistega võrreldes märkimisväärselt suurem pea, pikem ja kitsam nägu ning laiem
nina.
Need iseäralikud tunnused on välja arenenud umbes 1500
aasta jooksul pärast suguharu lahkulöömist Kayapó nimelisest sõsarsuguharust.
Sedavõrd kiire areng ületab 3,8-kordselt teistes suguharudes samal ajal
toimunud võrreldavate muutuste kiiruse.
Peamised uuringu autorite täheldatud muutused olid
Xavante suguharus toimunud ilmselt klimaatilistest ja geograafilistest mõjudest
sõltumatult ning tundub, et nende põhjustajaks olid hoopis kultuurilised
tegurid.
Näiteks ühe Xavante küla elanikkonnast moodustasid
neljandiku suguharupealiku ja tema viie naise pojad. Selle suguharu
seksuaalkäitumise tavad võimaldavad edukatel meestel saada rohkelt järglasi,
mistõttu hakkavad nende kehalised tunnused kogukonnas kiiresti domineerima.
"Me oleme Xavante suguharu uurinud ligi pool
sajandit ning juba alguses oli näha, et nende morfoloogia erineb klassikaliste
indiaanlaste omast," selgitas uuringu autor Francisco Salzano Brasiilia
Rio Grande do Sul föderaalülikoolist. "Me tõestasime, et Xavante suguharus
toimunud morfoloogiline areng on olnud märkimisväärselt kiire."
Uuringu autorid on seisukohal, et kultuurilisi ja
bioloogilisi andmeid sisaldavate andmebaaside loomine aitaks avastada teisigi
näiteid, kuidas kultuur inimese evolutsiooni mõjutab.
Uuring ilmus ajakirjas Proceedings of the National
Academy of Sciences ning oli osa pikaajalisest rahvusvahelisest uurimisprojektist.