21.10.2009 16:59
Antropoloog: tänapäeva mehed on äpud
Paljud eelajaloolisel ajal Austraalias elanud aborigeenid
olid kiiremad jooksjad kui kaasaja kiireim mees Usain Bolt.
Mõnedele Aafrikas elavatele tutsi hõimu meestele polnud veel
eelmise sajandi alguses probleemiks hüpata kaks ja pool meetrit kõrgust.
Aborigeeni kütid suutsid aga väidetavalt saata oda 110 meetri kaugusele.
Neandertali naisele poleks olnud mingi probleem Arnold Schwarzeneggeri
alistamine käesurumises.
Selliste väidetega esineb Austraalia antropoloog Peter
McAllister oma uues raamatus „Manthropology“. Küllap ei üllata kedagi, et
eelajaloolised kütid ja korilased olid tänastest istuva eluviisiga inimestest
füüsiliselt tugevamad, kuid pisut üllatavam on väide, et ka tänased
maailmarekordiomanikud Usain Bolt (9.58 sekundit 100 meetri jooksus), Javier
Sotomayor (2.45 meetrit kõrgushüppes) ja Jan ˇeleznż (98.48 meetrit odaviskes)
poleks oma alal inimese võimsatele esivanematele vastu saanud.
Saaklooma taga ajav kütt jättis oma jäljed 20 000 aasta eest
mudasele järvekaldale, mis õnneliku juhuse tõttu on fossiliseerununa siiani
säilinud. Just selliste jälgede uurimine andiski McAllisterile võimaluse
jälgede omaniku liikumiskiiruse hindamiseks.
McAllisteri sõnul jooksis jälgede omanik kiirusega 35 km/h.
Usain Bolt saavutas maailmarekordi jooksmisel kiiruse üle 42 km/h (antud juhul
peetakse silmas Bolti eelmist maailmarekordit, mis püstitati Pekingi olümpial).
Siin tuleb aga arvestada, et aborigeen jooksis pehmel järvekaldal, Boltil olid
aga kasutada naelikud ja tartaankattega staadion.
McAllister usub, et võrdsetes tingimustes poleks Bolt vastu
saanud. Tema arvates võinuks aborigeeni tippkiirus ulatuda ka 45 kilomeetrini
tunnis.
„Oluline on meeles pidada, et selliste jälgede
fossiliseerumine on väga haruldane sündmus. Kui suur on tõenäosus, et need
jäljed jättis just Austraalia kõige kiirem mees?“ küsis ta retooriliselt
Fenomenaalse kõrgushüppe võimega hiilgasid veel 20. sajandi
alul Rwandas elavad tutsi hõimu mehed. Kõrgushüppe treenimine kuulub seal maast
madalast poisikeste igapäevaste harjutuste hulka ning meheks saamiseks peab
igaüks hüppama oma pikkusest kõrgemale. McAllisteri valduses on saksa
antropoloogi foto 20. sajandi algusest, millelt on näha, kuidas hüpatakse 2.52
meetri kõrgusele ehk seitse sentimeetrit enam kui kehtiv maailmarekord.
Neandertali naiste lihasmass oli kaasaegsete meeste omast
kümme protsenti suurem. Samas oli neil lühem õlavars, mis annab näiteks
käesurumises eelise. Seetõttu arvas McAllister, et Arnold Schwarzenegger oleks
ka oma jõu tipus neandertali naisega sellel spordialal jõudu katsudes häbisse
jäänud.
Lisaks on raamatus toodud välja, et Rooma leegionärid katsid
päevas jalgsi liikudes pooleteise maratoni pikkuse vahemaa, kandes seejuures
poole kehakaalu raskust varustust. Aborigeeni kütid olevat aga olnud suutelised
saatma oda 110 meetri kaugusele. Antud juhul on küll tulemust kaasaegse
odaviske maailmarekordiga väga raske võrrelda, sest tulemus sõltub suuresti oda
kaalust ja raskuskeskme asukohast.