Antropoloog: tänapäeva mehed on äpud

Paljud eelajaloolisel ajal Austraalias elanud aborigeenid olid kiiremad jooksjad kui kaasaja kiireim mees Usain Bolt.

Mõnedele Aafrikas elavatele tutsi hõimu meestele polnud veel eelmise sajandi alguses probleemiks hüpata kaks ja pool meetrit kõrgust. Aborigeeni kütid suutsid aga väidetavalt saata oda 110 meetri kaugusele. Neandertali naisele poleks olnud mingi probleem Arnold Schwarzeneggeri alistamine käesurumises.

Selliste väidetega esineb Austraalia antropoloog Peter McAllister oma uues raamatus „Manthropology“. Küllap ei üllata kedagi, et eelajaloolised kütid ja korilased olid tänastest istuva eluviisiga inimestest füüsiliselt tugevamad, kuid pisut üllatavam on väide, et ka tänased maailmarekordiomanikud Usain Bolt (9.58 sekundit 100 meetri jooksus), Javier Sotomayor (2.45 meetrit kõrgushüppes) ja Jan Železný (98.48 meetrit odaviskes) poleks oma alal inimese võimsatele esivanematele vastu saanud.

Saaklooma taga ajav kütt jättis oma jäljed 20 000 aasta eest mudasele järvekaldale, mis õnneliku juhuse tõttu on fossiliseerununa siiani säilinud. Just selliste jälgede uurimine andiski McAllisterile võimaluse jälgede omaniku liikumiskiiruse hindamiseks.

McAllisteri sõnul jooksis jälgede omanik kiirusega 35 km/h. Usain Bolt saavutas maailmarekordi jooksmisel kiiruse üle 42 km/h (antud juhul peetakse silmas Bolti eelmist maailmarekordit, mis püstitati Pekingi olümpial). Siin tuleb aga arvestada, et aborigeen jooksis pehmel järvekaldal, Boltil olid aga kasutada naelikud ja tartaankattega staadion.

McAllister usub, et võrdsetes tingimustes poleks Bolt vastu saanud. Tema arvates võinuks aborigeeni tippkiirus ulatuda ka 45 kilomeetrini tunnis.

„Oluline on meeles pidada, et selliste jälgede fossiliseerumine on väga haruldane sündmus. Kui suur on tõenäosus, et need jäljed jättis just Austraalia kõige kiirem mees?“ küsis ta retooriliselt

Fenomenaalse kõrgushüppe võimega hiilgasid veel 20. sajandi alul Rwandas elavad tutsi hõimu mehed. Kõrgushüppe treenimine kuulub seal maast madalast poisikeste igapäevaste harjutuste hulka ning meheks saamiseks peab igaüks hüppama oma pikkusest kõrgemale. McAllisteri valduses on saksa antropoloogi foto 20. sajandi algusest, millelt on näha, kuidas hüpatakse 2.52 meetri kõrgusele ehk seitse sentimeetrit enam kui kehtiv maailmarekord.

Neandertali naiste lihasmass oli kaasaegsete meeste omast kümme protsenti suurem. Samas oli neil lühem õlavars, mis annab näiteks käesurumises eelise. Seetõttu arvas McAllister, et Arnold Schwarzenegger oleks ka oma jõu tipus neandertali naisega sellel spordialal jõudu katsudes häbisse jäänud.

Lisaks on raamatus toodud välja, et Rooma leegionärid katsid päevas jalgsi liikudes pooleteise maratoni pikkuse vahemaa, kandes seejuures poole kehakaalu raskust varustust. Aborigeeni kütid olevat aga olnud suutelised saatma oda 110 meetri kaugusele. Antud juhul on küll tulemust kaasaegse odaviske maailmarekordiga väga raske võrrelda, sest tulemus sõltub suuresti oda kaalust ja raskuskeskme asukohast.