07.02.2012 10:29
Clint Eastwoodi film aitas selgitada inimese ja ahvi aju erinevusi
Foto: J.M.Garg/Wikimedia Commons
Filmi vaadanud inimeste ja ahvide aju uurimine näitas, et
samu funktsioone täitvad ajupiirkonnad võivad ahvidel asuda teises kohas kui
inimestel.
Kuigi laboriloomade uurimine aitab mõista inimeses
toimuvaid protsesse, puudub teadlaste seas sageli üksmeel, kui palju on sarnast
inimeste ja loomade ajutegevuses. Inimese ja ahvi aju võrrelnud teadlased on
seni kaldunud arvama, et inimese aju on ahvi aju suurendatud versioon ning
ajufunktsioonid toimivad mõlematel anatoomiliselt sarnastes piirkondades.
Selle seisukoha testimiseks näitasid Harvardi ülikooli ja
Belgia Leuveni katoliikliku ülikooli teadlased reesusmakaakidele ja inimestele
Clint Eastwoodi klassikalist vesterni "Hea, halb ja inetu". Nii
loomade kui inimeste ajutegevust jälgiti filmi vaatamise ajal
magnetresonantstomograafiga.
Teadlaste eesmärk oli jälgida iga indiviidi aju
reaktsioone ning välja selgitada, millised ajupiirkonnad täitsid samu
funktsioone. Nad lähtusid seisukohast, et käte ja nägude vaatamine peaks
mõlemal liigil esile kutsuma sarnaseid ajutegevuse mustreid, isegi kui
närvirakud hakkavad signaale edastama anatoomiliselt erinevates ajuosades.
Ajakirjas Nature Methods avaldatud uuringus osalenud
inimesed ja ahvid vaatasid filmi pool tundi ning kasutasid kuulamiseks
kõrvaklappe. Inimestele näidati filmi ainult korra, ahvidele kuus korda.
Filmivaatamise ajal skaneeriti neil silmade liikumist ning jälgiti ajutegevust.
Ajutegevuse kaardistamine näitas, et kuigi suures osas
võis mõlema liigi ajutegevuses täheldada kattumist, paiknes osa sarnaste
funktsioonidega piirkondi ahvidel täiesti teises kohas. Näiteks muutusid
ahvidel filmis toimuva liikumise ajal aktiivseks piirkonnad, kus inimestel
ajutegevuse kasvu ei täheldatud.
Selle põhjuseks on liikide erinev areng - ajupiirkonnad,
mis võisid olla kunagi väga sarnased, on evolutsiooni käigus kohandunud
keskenduma erinevatele ülesannetele. Erinevusi põhjustas ka, et inimesed nägid
filmi vaadates midagi enamat kui lihtsalt ekraanil liikuvaid inimesi, nende
silmade liikumist ja kõigi ajupiirkondade aktiivsust mõjutas ka filmi sü˛ee.
Uuringu autorite sõnul aitab nende avastus luua täpsemaid
inimese evolutsiooni mudeleid. „ Ei saa eeldada, et kuna ahvi ajus on punktid A
ja B lähestikku, siis peavad nad lähestikku olema ka inimese ajus,“ selgitas
uuringu autor Wim Vanduffel Leuveni katoliiklikust ülikoolist.
Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!