Eelkooli vilju maitstakse ülikoolis

Tagasi

Edasi

Foto: Kimberly Burns/Creative Commons

1970ndatel aastatel koolieelse õppe programmis osalenud tänased täiskasvanud lõikavad sellest kogemusest kasu siiani, näitas värske uuring.

1970ndatel aastatel viidi USAs Põhja-Carolina osariigis läbi eksperiment, mille eesmärk oli uurida varajases lapsepõlves saadud esmase hariduse võimalikku positiivset mõju madala sissetulekuga perede lastele, kellel oli risk sattuda koolis õpiraskustesse. Selles osalenud laste kasvamist tänasteks keskealisteks on jälgitud varajasest lapsepõlvest peale, mis on võimaldanud luua pikaajalisi ja laiaulatuslikke andmeid sisaldava haruldase andmekogu.

Ajakirjas Developmental Psychology avaldatud värske uuringu järgi olid selles koolieelse õppe projektis osalenud lapsed saanud 30ndaks eluaastaks märkimisväärselt rohkem haridust kui kontrollrühma kuulunud eakaaslased. Ka oli neil neli korda suurema tõenäosusega kõrgharidus - ligi veerand projektis osalenutest oli lõpetanud 4-aastase õppeajaga kolledži või ülikooli, kontrollrühmast oli selleni jõudnud ainult 6 protsenti. 

"Kui me neid viimati küsitlesime, olid nad 21-aastased. Selgus, et varajases lapsepõlves õppimist alustanud astusid suurema tõenäosusega ülikooli. Nüüd me teame, et nad ka lõpetasid selle suurema tõenäosusega," täpsustas uuringu autor Elizabeth Pungello Põhja-Carolina ülikoolist. "Enamgi veel, see saavutus käib nii poiste kui tüdrukute kohta, mis on oluline avastus, arvestades praegust ülikooli lõpetamise madalat määra vähemuste hulka kuuluvate Ameerika meeste seas."

Värskest uuringust selgus ka, et projektis osalenute hulgas on rohkem täiskohaga töötajaid (kolmveerand neist töötas viimase kahe aasta jooksul vähemalt 16 kuud täiskohaga, kontrollrühmas aga kõigest pooled) ning nad on vajanud vähem sotsiaalabi (viimase seitsme aasta jooksul oli neist ainult 4 protsenti saanud toetusi vähemalt kümme protsenti sellest ajast, kontrollrühmas oli selliseid 20 protsenti).

Samuti selgus, et projektis osalenutel oli kalduvus laste saamist kontrollrühma liikmetega võrreldes peaaegu kaks aastat kauem edasi lükata. Ka olid nende mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud näitajad, sealhulgas sissetulek, vähesel määral paremad.

Algselt väikelastena projekti kaasatud 111 inimesest (kellest 98 protsenti olid mustanahalised) osales värskes uuringus 101. "Võimalus jälgida nii pika aja jooksul sellist valimit on privileeg," märkis uuringu autor Frances Campbell. "Uuringu ülesehitus võimaldab meil väita, et 30-aastaste puhul täheldatav parem käekäik on seotud varajases lapsepõlves saadud haridusega."

Carolina alghariduse projekt oli aastaringselt täisaajaga töötav lastehoiu asutus, kus tegeleti lastega imikueast kuni lasteaeda minekuni. Elu esimestel aastatel osalesid lapsed tunnetuslikku, sotsiaalset, emotsionaalset ja keelelist arengut toetavates õpitegevustes. Jätku-uuringud on järjekindlalt näidanud, et varajases eas õpitegevustes osalenud lapsed on hilisemal haridusteel paremini hakkama saanud ja kaugemale jõudnud.

• Tweet