2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
11.06.2010 11:10

Eesti teadlaste artikkel juutide põlvnemisest jõudis tippajakirja

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Pärimuse järgi lahkusid esimesed juudi kogukonnad Levandi piirkonnast enam kui 2000 aastat tagasi. Sestap peaksid kõik juudid üle maailma olema geneetiliselt sarnased, kuid kui sarnased nad tegelikult on?

Just sellisele küsimusele leidis vastuse Eesti ja Iisraeli teadlaste juhitud rahvusvaheline teadlaste rühm, kirjutas Tartu Postimees. Uurimisrühma juhtideks olid Tartu Ülikooli ja Eesti Biokeskuse teadlased Do­­ron M. Behar, Bayazit Yu­­nus­­bayev, Mait Metspalu ja Richard Villems.

Eile ilmus selle uuringu kohta rahvusvahelises teadusajakirjas Nature artikkel, mis heidab valgust juutide erinevate kogukondade genotüübilistele erinevustele. Nature on üks maailma tunnustatumaid ja tsiteeritumaid teadusajakirju.

Kivine tee avaldamiseni

Seal artikli avaldamine on pikk ja keeruline protsess. Esmalt otsustab toimetus, millised artiklid võiksid avaldamisele minna. Seejärel vaatab artikli üle ekspertide kriitiline komisjon ning teeb ettepanekud. Kui avastatu on omal alal tõeliselt läbimurdelise tähtsusega, pääseb see ajakirja.

Eelmine eestlaste uuringutega seotud artikkel ilmus Natures veebruaris, selles uurisid Metspalu, Villems ning veel mõned evolutsioonibioloogid 4000 aasta vanuse eskimomehe DNAd.

Eile ilmunud artikli sisuks oli uuring, kuivõrd sarnanevad üle maailma laiali pillutatud juudikogukonnad geneetiliselt Levandi esiisadega.

Ajalooliselt pärinevad juudid Lähis-Idast, kust rändasid vabatahtlikult või sunni korras väikeste rühmadena Euroopasse, Aafrikasse ja Aasiasse. Juutide uurimine on teadlasi huvitanud ajaloolise ettekujutuse tõttu, mille järgi põlvnevad juudid ühest suguharust ehk väikesest algpopulatsioonist Vahemere idakaldal.

Religioosne ning kultuuriline taust eeldaks, et need üle maailma laiali pillutatud kogukonnad sarnaneksid ka geneetiliselt. Uuringus analüüsisid teadlased 14 juudikogukonna genoome ning võrdlesid neid ajalooliste naaberrahvastega ja paljude teistega, iseäranis nende Lähis-Ida rahvastega, kes ei ole juudid.

Sarnasus esiisadega

Geenianalüüs näitas, et enamik tänapäeva juutidest sarnanevad mitmete teiste Levandi piirkonna rahvastega ning on geneetiliselt väga erinevad «peremeesrahvastest», kelle keskel nad elavad.

See annab kinnitust oletusele, mille järgi pärinevad juudid ühest ja samast väiksest kogukonnast.

Lisaks aga avardab uuring teadmisi, millise päritoluga on väiksemad juudikogukonnad Indias, Etioopias, Kaukaasias ja mujal. Etioopia ja India juudid näiteks sarnanevad geneetiliselt hoopis naabruses elavate põlisrahvastega.

Kuidas artikkel jõuab teadusajakirja Nature või Science?

Tartu Ülikooli treeninguõpetuse professor Jaak Jürimäe on viimasel ajal rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades üks enim avaldatavatest Eesti teadlastest.

Jürimäe sõnul on teadlaste põhiliseks sooviks avaldada artikleid võimalikult heades ajakirjades, kuna see on peaaegu ainukeseks karjääritegemise eelduseks. Artiklite avaldamisel tuleb arvestada ajakirja mõjukusega.

Kõik maailma olulisemad ja mainekamad teadusajakirjad on koondatud andmebaasi ISI Web of Sci­­ence. Seal peetakse arvestust nii ajakirjades ilmunud artiklite arvu kui ka selle üle, kui palju nendele artiklitele teistes teadusajakirjades viidatud on.

Teadusajakirjades Nature ja Science artikli avaldamine on teadlasele ääretult prestiižne ning tagab ajakirjade laia leviku ja hea maine tõttu pea kindlasti selle, et artiklit tsiteerivad rohkelt teised teadlased. Loomulikult on teadusartikleid lihtsam avaldada neil autoreil, kellel on selles juba palju kogemusi.

Artikli kirjutamise ja avaldamise eesmärgiks on tavaliselt hästi planeeritud ja kontrollitud teaduseksperimendi tulemuste tutvustamine. Töö tulemuste kohta valmib artikli käsikiri, mis läbib kõigepealt toimetuse eelretsenseerimise, mille järel artikkel kas lükatakse tagasi või saadetakse retsenseerimisele.

Kui retsensendid on parandustega nõus, võetakse artikkel vastu ja tavaliselt ilmub see aasta jooksul. Tegemist on üsna pika protsessiga.

Tuleb aga lisada, et mainekates teadusajakirjades saadetakse retsenseerimisele vaid veerand toimetusse saabuvatest artiklitest, seega vähemalt 75 protsenti lükatakse kohe tagasi.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus