2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Eestis on liiga vähe mesilasi
10.01.2014 16:06

Eestis on liiga vähe mesilasi

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (5)

Biokütuste tootmiseks kasvatavad Euroopa põllumehed üha rohkem rapsi. Paraku jääb aina vähemaks mesilasi, kes kannaksid õietolmu ühelt taimelt teisele. Mure ähvardab tõsiselt ka Eesti põllupidajaid, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud rahvusvaheline uurimus.

Raps on leplik taim, teda tolmeldavad nii tuul kui putukad. Mesilased on tuulest siiski palju tõhusamad. Kui nemad põllul tegutsevad, valmivad seemned varem ja ühtlasemalt.

Meemesilased koguvad rapsipõldudelt hulganisti õietolmu ja nii on naabrimeestest rapsikasvataja ja mesiniku koostöö igati kasulik.

Paraku jääb meemesilasi pidevalt vähemaks. Suurbritannia Readingi ülikooli juhitud uurimuses koondasid teadlased 41 Euroopa riigi andmed põllukultuuride ja mesilasperede arvu kohta, autorite hulgas ka Tartu Ülikooli ökoloogid.

Praegu on Euroopas hinnanguliselt ligi 13,5 miljonit mesilasperet ehk ligikaudu seitse biljonit mesilast. Eesti mesilates elab pisut alla 15 000 pere.

Aastatel 2005 kuni 2010 kasvas Euroopas mesilasperede arv umbes 7 protsendi võrra, kuid biokütuse tootmiseks sobivaid taimi kasvatatakse tervelt kolmandiku võrra suuremal alal. Tolmeldamist vajavate põldude pindala kasvas 32 riigis ja kasv on kõige suurem Põhja-Euroopas. Soomes suurenes see koguni 91 protsendi võrra.

Nii ongi rohkem kui pool Euroopat ja ka Eesti hädas sellega, et põldudele ei jätku piisavalt meemesilasi. Loodusmaastikest kannavad õietolmu edasi kimalased ja sirelased, kuid nendest ei pruugi üha suuremaks muutuvate rapsipõldude jaoks piisata.

2020. aastaks peab kümnendik transpordis kasutatavatest kütustest pärinema taastuvatest allikatest. Seda nõuab Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv. Nii moodustub nõiaring, kus talunikke suunatakse rohkem rapsi kasvatama, kuid selle taime tolmeldamiseks napib mesilasi. Mesilastest ja kimalastest sõltuvad lisaks rapsikasvatajatele ka puuviljaaedade omanikud ja paljud teised talunikud.

Muret teeb ka see, et meemesilaste tervis on üha halvem. Pisikesi tiivulisi hävitavad põldudel kasutatud mürkkemikaalid ja erinevad haigused. Euroopa Liit on küll kehtestanud moratooriumi neonikotinoididele – mesilaste närvisüsteemi mõjutavatele putukamürkidele, kuid ainult sellest ei pruugi tolmeldajate kaitseks piisata.

Üks uurimuse autoreid, Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Meelis Pärtel ütles, et Eesti põllumehi päästab tolmendajate puudusest meie mitmekesine loodusmaastik. “Võrreldes paljude teiste maadega on meil veel suhteliselt rohkelt elurikkust ja looduslikud tolmendajad kompenseerivad hetkel teatud määral meemesilaste vähesuse,” märkis ta.

Samas on tema sõnul Eestiski sarnaselt paljude teiste maadega mureks mesilaste ja teiste tolmendajate arvukuse vähenemine, mida seostatakse põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite mõjuga.

11.01.2014 16:16
Murueit

Inimkond on nii ahne, hoolimatu ja rumal ja sellega saeb oksa, kus ise istub....Olgu kõigile teada, et kuikaovad mesilased ja teised putukad alla kriitilist piiri, siis on ohus kogu taimestik ja neist sõltuv bioloogiline elu planeedil Maa. Kui seda massilist mürgitamist ei lõpetata, siis saab Maast varsi üks elutu ja kurb planeet.
Iga inimene,kellel on kasvõi grammi jagu mõistust peas, peaks mõistma, et ilma mesilasteta ei tolmelda õitsevaid taimi mitte keegi....kui ei tomelda, siis ei saa, ka seemned areneda ja kui seemneid pole, siis liik sureb välja.
Tulge inimesed mõistusele ja lõpetage see kurnav ekstensiivne põllumajandus ja massiline mürkide kasutamine:
Tulge mõistusele, inimesed! MIllise kõleda maailma me kavatseme jätta oma lastele?

Lisa kommentaar
11.01.2014 18:01
mesinik

Rapsi õitsemisel mürgitades sureb palju mesilasi ning rapsi mesi ei ole kõige parem.

Lisa kommentaar
12.01.2014 13:18
põlluviljade tolmeldajad

Üks infoleht tolmeldajatest Eesti põllumeestele:

http://www.step-project.net/img/uplf/STEP_factsheet_EST.pdf

Lisa kommentaar
01.08.2014 16:04
!!!

Eestis tuleb jõuda samuti mesinike ja monokultuuride kasvatajate vaheliste lepinguteni nagu see on näiteks USA-s. Seal makstakse mesinikele põllu või puuviljaaia juurde toodud mesilasperede pealt kyllalt soliidset tasu.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus