16.01.2012 14:19

Harjutamine ei tee riskimises meistriks

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Foto: Toni Lozano/Creative Commons

Riskide võtmisega seotud käitumise uurimine näitas, et kogemused ei pane inimesi riske õigesti hindama.

Paljud inimesed kardavad lennukiga lennata ning seda vaatamata teadmisele, et lennuõnnetusi juhtub haruharva. Ajakirjas Psychological Science ilmuv värske uuring vaatles, kuidas omandavad inimesed teadmisi tõenäosuse kohta ning leidis, et kogemused ei taga riski õiget hindamist.

New Yorgi ülikooli teadlase ja uuringu autori Laurence Maloney sõnul uuritakse inimeste valmidust riskeerida küsimustega, nagu "Kas te eelistaksite 50:50 võimalust teenida 100 eurot või võtaksite 40 eurot ilma õnne proovile panemata?" Sellistel majandusteooriast tuttavatel küsimustel ei ole aga väga palju ühist tegeliku eluga, kus inimesel tuleb näiteks otsustada, kas hetkel on ohutu üle sõidutee joosta või punase tulega teed ületada.

Uuringu autorid korraldasid eksperimendi, milles osalejatel võimaldati konkreetse tõenäosuse kohta teadmisi saada. Selleks oli videomäng, kus mängijad tulistasid kuulidega, mis võisid ekraanil olevat ristkülikut tabada või mitte. Kuulid lendasid siksakiliselt ning tabasid sihtmärki suhteliselt harva. Tabamise tõenäosus kasvas koos ristküliku suurenemisega - mida suurem ristkülik, seda suurem tabamisvõimalus.

Eksperimendis osalenutele võimaldati sadu proovitulistamisi erinevate suurustega ristkülikute pihta. Seejärel küsiti neilt, millist ristkülikut nad eelistaksid tulistada raha peale mängides: kas väiksema võidusummaga suurt ristkülikut või suurema võidusummaga väikest ristkülikut. Kontrollrühmale öeldi enne valiku küsimist, milline on kummagi ristküliku tabamise tõenäosus.

Selgus, et ainult visuaalse hindamise põhjal otsuse teinud osalenute valikud olid samad, mis tegelikku tõenäosust teadval kontrollrühmal. Ka tegid nad sama vea, mida tehakse lennukiga lendamist vältides, arvates, et väga ebatõenäoliste sündmuste toimumise tõenäosus on tegelikult suurem.

Maloney sõnul näitab see, et riskil põhinevate otsuste puhul ei piisa õigete valikute tegemiseks praktilistest kogemustest. "Te võite ju arvata, et võtate inimese ja harjutate temaga seni, kuni temast saab asjatundja, kes suudab riski alati õigesti hinnata, kuid see ei ole nii," selgitas ta. "Tegelikult on inimesel tõenäosuse osas moonutatud hinnang ning see ei kao isegi siis, kui temast saab maailma suurim ekspert ristkülikute pihta tulistamises." 

 

A. Pickering/Wikimedia Commons 15:05

Kuidas tulevad head mõtted?

Uitav meel aitab probleeme lahendada.

Ikar.us/Wikimedia Commons 21.05.2012 11:50

Depressioon muudab internetikasutust

Veedad tunde internetis ja värskendad pidevalt lemmiklehekülge? Sul võib olla depressioon.

18.05.2012 10:44

Aasta parimad illusioonid: inetud näod (3)

Arvutis fotosid klõpsinud tudeng avastas senitundmatu psühholoogilise fenomeni.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

08.05.2012 10:45

Kes jäävad Facebooki lõksu?

Facebooki-sõltlasi tekib aina rohkem. Kes muutuvad võrgustiku orjadeks?

04.05.2012 12:49

Kus tekivad vasakukäeliste inimeste emotsioonid?

Käelisus mõjutab seda, millises ajupoolkeras tekivad tundmused, näitas ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

26.04.2012 11:39

Miks on vasakukäelised vähemuses?

Käe-eelistust mõjutavad koostöö ja konkurents.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

18.04.2012 12:54

Kas Darwin sai emotsioonidest valesti aru?

Näoilmete mõistmine võib olla kultuuriti erinev, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academies of Science ilmunud uurimus.

16.04.2012 13:17

Kus elab iseloom?

Ärevate ja rahulike inimeste aju töötab erinevalt.

12.04.2012 12:13

Koostöö kasvatas aju suureks ja keerukaks

Milleks on inimesele vajalik tohutu suur peaaju?

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

09.04.2012 15:35

Pikad pausid ei takista keeleõpet

Võõra keele ajutine unarusse jätmine tuleb pigem kasuks, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud uurimus.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.

31.03.2012 00:47

Näljaajal sünnib rohkem tüdrukuid (1)

Kommunistliku Hiina sotsiaalpoliitilistest eksperimentidest tingitud 1960ndate aastate näljahäda suurendas oluliselt tüdrukute osakaalu sündide arvus.

18.05.2012 11:38

Aasta parim illusioon: kadunud käsi

Kuidas nägemismeelt trikitades on võimalik aju segadusse ajada.

10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

02.05.2012 11:32

Kasv ja immuunsus võivad olla seotud

Kehapikkuse geneetika on ülimalt keeruline, näitas pügmeede geenide analüüs.

25.04.2012 10:55

Keskaja inimeste räpased raamatud paljastavad omanike harjumusi

Keskajal elanud inimesed olid samasugused nagu meie - kartsid haigusi ning jäid lugedes magama.

19.04.2012 14:35

Lihasöömine tegi inimese edukaks

Energiarikas toit lubas emadel imikud varem rinnast võõrutada.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.