25.01.2012 12:03
Heledus on vaataja silmades
Foto: B. Laeng, T. Endestad/ PNAS
Pupillide ahenemiseks piisab heledusele mõtlemisest,
näitas värske uuring.
Üldiselt arvatakse, et pupillide ahenemist põhjustab
valgus, mida me näeme. Tegelikult paneb inimese pupillid natukene rohkem
ahenema ka kujutist heledamana paista laskev optiline illusioon.
See näitab, et inimesel on arenenud võime ette aimata
pimestava valguse nägemist, et silmi selle eest õigeaegselt kaitsta. Seejuures
tundub, et pupillide kiire reageerimine valgusele toimub isegi ajust lähtuva signaalita.
Seda võib täheldada näiteks inimeste puhul, kelle nägemiskeskus on kahjustatud.
Väline vaatlus võib siiski osutuda petlikuks.
Oslo ülikooli teadlane Bruno Laeng näitas vabatahtlikele
erinevaid illusioone, mille heledus oli tegelikult identne (kuigi vaadates
tundus erinevana) ning mõõtis vaatamise
ajal pupillide suuruses toimunud muutusi.
Näiteks ühe illusiooni puhul oli moodustatud
tilgakujulistest kujunditest ring sedasi, et selle sisemus paistaks ringi
ümbritsevast alast heledamana (juuresoleval pildil vasakul, paremal on
kontrollpilt). Kui pupilli suurus sõltuks ainult valgustasemest, reageeriks
inimese pupillid ükskõik millise pildi vaatamisel identselt.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences
avaldatud uuringust selgus aga, et vabatahtlike pupillid ahenesid tegelikust
heledamana paistvate illusioonide puhul rohkem. Pärast esialgset kokkutõmbumist
hakkasid pupillid tasapisi laienema, võttes lõpuks silma tegelikult langevale
valgusele vastava kuju.
Varasemad uuringud on näidanud, et aju reguleerib pupilli
suurust ka teistes olukordades, näiteks laienevad inimesel pupillid otsuste
tegemisel või mingi lummava vaatepildi jälgimisel. See näitab, et nn pupillide
valgusrefleks ei ole pelgalt automaatne reaktsioon nagu käe kiire tagasitõmbamine
tuliselt pliidilt.
Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!