11.08.2010 22:27
Inimese esivanemad kasutasid tööriistu seniarvatust oluliselt varem
Etioopiast
leitud tööriistajälgedega fossiliseerunud imetajaluud lükkavad inimese eellaste
oskuse kasutada tööriistu varemarvatust 800 000 aastat tagasi, aega, mil
Aafrikas elas Australopithecus afarensis.
Varem
arvasid arheoloogid, et varased inimese eellased hakkasid tööriistu kasutama
2,5 miljonit aastat tagasi. On leitud tõendeid, et üks esimesi perekonna Homo liikmeid, Homo habilis, kasutas liha tükeldamiseks teravaid kive. Uus leid on
aga hinnanguliselt umbes 3,39 miljonit aastat vana, vanem ka kuulsast Australopithecus’e Lucy-nimelisest fossiilist,
kes elas leiupaiga lähedal umbes 3,2 miljonit aastat tagasi, kirjutas
LiveScience.
Teadaolevalt
ei elanud sel ajal sealkandis ühtegi teist inimeseliiki, mis tähendab, et just
Lucy sugulased kasutasid luude purustamiseks ja liha ning üdi kättesaamiseks
teravaid kive.
"Varem
pole näidatud, et Lucy kasutas kivist tööriistu või et ta üldse liha sõi,“
ütles Max Plancki instituudi arheoloog Shannon McPherron. „Oleme nende oluliste
käitumisjoonte algusaega varasemaks nihutanud.“
Tööriistakasutuse
ja lihasöömise alguse paikapanemine on inimese eellaste evolutsioonilise ajaloo
mõistmiseks võtmetähtsusega, ütlevad teadlased. Siiani arvati, et tööriistade
kasutuselevõtmine on seotud hominiinide ajumahu suurenemisega. Uus leid näitab
aga, et tööriistu kasutati juba ammu enne perekonna Homo väljakujunemist.
McPherron leidis fossiilid 2009. aasta jaanuaris
Etioopia kirdeosast Dikikast. Luutükkidel nähti lõikejälgi ja purustatud
piirkondi, mis näitas, et neid oli töödeldud kiviga. Fossiile uuriti
elektronmikroskoobiga, mis kinnitas, et leitud jäljed vastavad kivist
tööriistaga tehtavatele jälgedele. Siiani pole aga leitud kasutatud tööriistu,
seetõttu ei osata öelda, kas
Australopithecusvalmistas tööriistu või kasutas lihtsalt maast leitud sobiva kujuga kive.