Inimesed elasid Põhja-Euroopas juba 800 000 aastat tagasi

Esimesed inimesed elasid Põhja-Euroopas värske ajakirjas Nature avaldatud uurimuse kohaselt juba 800 000 aastat tagasi.

Suurbritanniast leitud jäljed väga varase inimtegevuse kohta ületavad senist rekordiomanikku 100 000 aastaga. Samuti selgub, et juba sel ajal suutsid inimesed hakkama saada külmas kliimas, mida varem tõenäoliseks ei peetud, kirjutas LiveScience.

„Oleme leidnud kivist tööriistu mitmest settekihist, mis näitab, et sel ajal tänase Inglismaa aladel elanud inimesed olid püsiasukaks vähemalt mitme põlvkonna vältel,“ ütles Briti muuseumi arheoloog ja kuraator Nick Ashton.

Inglismaa idaosas Norfolki krahvkonnas Happisburghis läbi viidud väljakaevamistel leiti 70 ränikivist tööriista. Varem on teadlased arvanud, et põhja poole liikusid inimesed vaid kliima soojenedes, mil Põhja-Euroopa olud meenutasid tänase Vahemere ümbruse kliimat, kuid 800 000 aasta eest oli Inglismaa vähemalt talvel mõnevõrra külmem kui praegu. „Seetõttu ma usun, et neil olid märksa paremad riided ja peavarjud, kui senini üldiselt arvatakse,“ ütles Ashton.

Kohavalik tänases Happisburghis oli sel ajal väga hea, sest tollal voolas sealt läbi Thamesi jõe eelkäija, mille luhtadel elasid mammutid, ninasarvikud ja hobused. Ajaperioodi, mil varased inimesed seal elasid, aitasidki täpsemalt määratleda suurel määral loomsed ja taimsed fossiilid. Näiteks ränikivist tööriistadega koos leitud mammutite jäänused viitavad sellele, et inimesed elasid seal rohkem kui 780 000 aastat tagasi, sest umbes sel ajal surid mammutid välja.

Mõned leitud fossiilid kuuluvad aga loomaliikidele, kes tekkisid umbes miljoni aasta eest, mis piiritleb uuritavat ajavahemikku teiselt poolt. „Seega elasid varased inimesed Happisburghis tõenäoliselt millalgi 780 000 ja miljoni aasta eest,“ ütles Ashton.

Täiendavad kinnitust sellele arvamusele andis ka paleomagnetism. Teadlased uurisid jõesetetest leitud rauda sisaldavate mineraalide orientatsiooni. Nimelt orienteerivad ferromagnetilised mineraalid end vastavalt tollastele magnetilistele jõujoontele. Maa magnetpoolused vahetavad aga aegajalt omavahel asukohad ning nende sündmuste toimumishetk on teadlastele varasematest uuringutest hästi teada.

Kuna jõesetete ferromagnetiliste mineraalide orientatsioon on tänasele vastupidine, viitab see samuti, et settimise ajal jõe kallastel elanud inimesed pidid seal olema vähemalt 780 000 aasta eest, sest just siis toimus viimane magnetpooluste asukohtade vahetus.

Vaatamata paljudele ränikivist tööriistadele ei ole siiani leitud tööriistade kasutajate jäänuseid ning seetõttu ei osata midagi kindlat öelda selle kohta, kes olid need inimesed, kes sel ajal Inglismaad asustasid.

„Kõige loogilisem pakkumine on Homo Antecessor, kes elasid samal ajal Hispaanias. Kuna meil aga seda väidet millegagi kinnitada ei ole, on see lihtsalt oletus,“ ütles Ashton. Homo Antecessor oli tõenäoliselt esivanemaks nii neandertallastele kui ka tänapäeva inimestele.

• Tweet