15.09.2011 14:20
Inimesed said neandertallastega harva järglasi
Inimese ja neandertallase paaritumine oli haruldane või
sündis selle tulemusel harva elujõulisi järglasi, näitas värske uuring.
Varem on teadlased avastanud, et tänapäevastel inimestel
leidub jälgi neandertallaste geenidest. Hinnanguliselt 1- 4% tänapäeva
eurooplaste geenidest on pärit neandertallastelt.
Berni ja Genfi ülikoolide teadlased lõid tänaste inimeste
neandertaali päritolu hindamiseks arvutusmudeli, mis põhineb erinevatele
ristumistasemetele, simuleerides võimalikke ristumisi pärast umbes 50 000
aastat tagasi toimunud inimeste väljarännet Aafrikast ning neandertallaste
aladele jõudmist. Nad rakendasid seda mudelit tänaste hiinlaste ja prantslaste
DNA näidiste peal.
Arvutusmudeli ja DNA andmete põhjal avastasid ajakirjas
Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu autorid, et
eduka ristumise määr oli enamike stsenaariumide puhul tõenäoliselt alla kahe
protsendi.
Eeldades, et vastastikkust paaritumist esines umbes 10
000 aasta jooksul, võis edukat ristumist arvutuste järgi esineda keskmiselt 23
kuni 50 aasta tagant. Berni ülikooli populatsioonigeneetiku Laurent Excoffier’
sõnul oleks sagedasema eduka ristumise korral saanud inimestest neandertallased.
Võimalik, et ristumine neandertallastega oli siiski
sagedasem, kuid selle tulemusel tekkinud hübriidpopulatsioonid surid välja
enne, kui need jõudsid kaasaegse inimese genoomi märkimisväärse jälje jätta.
Excoffier’ sõnul oleks sel juhul siiski inimese genoomis leiduv neandertali
päritolu DNA praegu täheldatavaga võrreldes hajutatum ja muutlikum.
Uue mudeli järgi peaks eurooplased ja asiaadid olema
neandertallastest esivanematelt pärinud erinevad tunnused, sest pärast nende
populatsioonide lahknemist pidi ka geenide segunemine toimuma erinevalt.
Teadlaste arvutuste põhjal on umbes kolmandik eurooplaste ja asiaatide
neandertali päritolu DNAst sama, ülejäänu aga erinev.
Excoffier’ sõnul võib neandertali päritolu DNA erinevuste
uurimine erinevates populatsioonides võimaldada kindlaks määrata, kus kahe
liigi ristumised toimusid ning selle abil omakorda täpsemalt kaardistada meie
esivanemate rände teekondi.
Edaspidi on samuti võimalik uurida inimese põlvnemist Siberis elanud Denisova
inimestest, kes tegid sugu tänaste inimeste esivanematega Austraaliast põhja ja
loodesse jäävas Melaneesia piirkonnas. Melanleeslaste DNA sisaldab 4-6
protsenti Denisova inimese DNAd.
Hiljutise uuringu järgi ristusid inimesed
sugulasliikidega ka Aafrikas.