09.01.2010 18:36

Inimeste suhtlemine: mida sealt ikkagi saab välja lugeda?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Tartu Kommertsgümnaasiumile tehtud tulistamisähvardusega seoses sattus lapsevanemana koolimajja ka Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena dotsent Silvi Tenjes.

Koolimajas lastevanematele tulistamisähvardusele järgneval päeval seletusi jagavat prokuröri ja politseinikku vaatas ta aga teiste lastevanematega võrreldes sootuks teise pilguga.

Ta on juba kakskümmend aastat uurinud käeliigutusi ja žeste, mida inimesed suhtluses kasutavad. Nüüd on sellest teemast välja kasvanud Tartu Ülikooli multimodaalse suhtluse uuringute grupp MUSU, mis püüab koondpildis vaadata kõike, mis suhtlusolukordi puudutab: mida öeldakse, kuidas öeldakse, mis liigutused seda kõike saadavad ning kuidas see suhtlus ruumis paigutub. Juba 2006. aastast teevad TÜ suhtlusuurijad koostööd mitmete Põhjamaade ülikoolidega.

Situatsioon tulistamisähvarduse järgses koolimajas oli justkui üks selline, mida Tenjes oleks uurimisrühmas soovinud videolindilt analüüsimiseks ette võtta.

„Seal oli mehise olemisega naisprokurör, kes mõjus nagu politseinik tavakujutluses võiks olla, ning politseinik, kes mõjus vaiksena ja südamlikuna. Tuleb rõhutada, et üks asi on see, kuidas kellegi käitumine tundub, teine asi aga see, milline on tegelikkus – mõlemad tegid oma tööd  – edastasid infot, suhtlesid – täpselt ja asjalikult. See on situatsiooni kolmas ja tähtsaim komponent – vajalik info edastati ning turvalisus oli taastatud,“ rääkis Tenjes.

Nii reaalsed kui virtuaalsed suhtlejad tegutsevad maailmas täis objekte, tehnoloogiaid ja mobiilsust. Seetõttu on inimesed tihti sunnitult olukordades, kus loeb iga sekund ja mängus on inimelud ning võtmeroll seal on suhtlusel.

Avarii raudteel

Suurbritannia uurijatel on üles filmitud suhtlusuurijate seas tuntud videolõik, mis kujutab õnnetusjuhtumi õppust autode kokkupõrkest raudteeülesõidul, kuhu on jõudnud kaubarong. Mismoodi siis info liigub, kes mida teeb ja kuidas infot vahetada – kuidas meedikute ja politsei sõnalises ja mittesõnalises suhtluskoostöös luuakse koht professionaalseks abistamiseks, kui küsimus on inimelude kiires päästmises.

Aga suhtlussituatsiooni analüüsimisest võib olla muudki praktilist kasu. Londoni muuseumide ja galeriide projektis salvestati videosse külastajate suhtluskäitumist ning selgus, et eksponaatide juurde paigutatud info leidmine valmistab tõsiseid raskusi.

Kuidas saab inimene hakkama suhtlusega, kus hakkama tuleb saada masinaga? Näiteks kui inimesel tuleb tagastada laenutatud jalgratas automaadile.

Jaapanis Tokyo tehnoloogiainstituudis doktorikraadi omandav Jaak Simm osaleb samuti Tartu uurimisrühma töös. Olles ise arvutiteadlase taustaga, püüab ta suhtlussituatsioonide õpitavustanalüüsides jõuda tulemini, mis võimaldaks arvutil inimese tegevust täpsemini mõistma hakata.

Lihtsaim näide: pangaautomaat, mis oskab selle ees hätta jäänud vanurile abi pakkuda. Või lennujaamas lendudele registreerimise automaat, mis tabab ära, millega inimene hätta jääb.

Selleks on vaja aga täielikku arusaama kõigist võimalikest olukordadest, millega inimene seal automaadiga suheldes hätta võib jääda.

„Nii on minu töö pigem analüüsida suhtlussituatsioonide õpitavust. See võimaldaks luua tulevikus automaatseid süsteeme, mis oskavad kohaneda uutele suhtlussituatsioonidele,“ ütles Simm.

Mis oli enne?

Endiselt on tuliseks vaidlusobjektiks, kas inimestel olid evolutsiooni käigus suhtluseks enne olemas žestid või häälitsused.

Kindel on see, et inimkeha ruumiline asetus määrab siiski ühtteist ära. Žestikuleeritakse enamasti siiski pigem enda ette, sest selja taha on liigutusi väga ebamugav teha.

Multimodaalse suhtluse uurimisteemasid võib leida väga eri paigust. Nii uurib doktorant Ingrid Rummo, kuidas intellektipuudega, Patau sündroomiga inimene, kellel meie arusaama järgi kõne kui selline puudub, igapäevastes suhtlusolukordades hakkama saab.

Oma doktoritöö tarbeks uurib Dmitri Kulakov Peipsi järve ääres elavate vene ja eesti kogukondades väljakujunenud kakskeelsust, kus üheaegselt kasutatakse nii eesti kui vene keelt.

Silvi Tenjese sõnul on uurimisrühma eesmärk aidata inimestel suhtluses paremini hakkama saada: õpetada märkama inimest, tema kõnet, käeliigutusi, näoilmeid ja ruumi tema ümber. Nende suhtlusmodaalsuste teadvustatud kasutamine või märkamine võib abistada igasuguses sotsiaalses situatsioonis. Selle töö tulemusi on võimalik kasutada näiteks kas või võõrkeelte õpetamise tõhustamiseks.

 

 

AFP/Scanpix 03.03.2010 16:04

Õhureostus muudab jooksmise naistele raskemaks

Uue uurimuse kohaselt halvendab saastunud õhk naistest maratonijooksjate tulemusi.

01.03.2010 19:09

Intelligentsetele inimestele on omane uuenduslik elustiil

Intelligentsed inimesed võtavad suurema tõenäosusega omaks käitumismallid, mis on inimkonnale evolutsioonilisest seisukohast uued.

25.02.2010 12:22

Aju reageerib ebavõrdsusele

Raha üleandmise käigus tehtud ajupildid näitasid, et rikkamatele katsealustele tegi suuremat heameelt, kui raha anti neist vaesematele, mitte neile enestele.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

02.02.2010 09:55

Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

26.01.2010 10:52

Enamik Euroopa mehi põlvneb Lähis-Ida põllumeestest

Uue uurimuse põhjal on enamus Euroopa mehi Lähis-Idast 10 000 aastat tagasi Euroopasse rännanud põllumeeste järeltulijad.

25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

19.01.2010 10:27

Visioonid aastaks 2020: inimese paleontoloogia

Siiani on valdav osa inimese evolutsiooni puudutavaid avastusi tehtud Aafrikast ja Euroopast leitud fossilide põhjal, kuid uued leiud näitavad, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka Aasiale.

14.01.2010 13:57

Kuidas eestlased telefonile vastavad? (3)

Andriela Rääbis kaitses eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid“. Mida siis eestlased telefonitoru võttes ütlevad?

06.01.2010 16:46

HIV-positiivse elu Eestis: sünk ja trööstitu

Üsna mustades värvides hindavad Eestis elavad HIV-positiivsed oma elu. Võrreldes muudes riikides tehtud samalaadsete uuringutega on Eesti HIV-positiivsete hinnangud oma elukvaliteedile madalamad.

30.12.2009 17:28

Suvi ajab eestlasi jooma ja lapsi tegema

Rändlinnud lendavad sügisel ära lõunasse ja karu võtab talvel ette mõnekuise uinaku. Inimene peab end aga looduse krooniks ning toimetab kindlas usus, et aastaajad tema tegevust eriti ei mõjuta.

21.12.2009 13:42

Leiti Teise maailmasõja ajal põhja lastud haiglalaev

Haiglalaeva Centaur põhjalaskmist peetakse Austraalia suurimaks sõjaaegseks kaotuseks.

15.12.2009 13:26

Miks väiksed lapsed ei oska kõndida (1)

Miks inimlapsed sündides kõndida ei suuda, samas kui näiteks varsad tõusevad püsti ja kõnnivad ringi juba paar tundi peale sündimist?

14.12.2009 12:20

Mis teeb inimese eriliseks (1)

Kahtlemata on inimene kõigest üks liik paljude teiste loomaliikide seas, kuid kindlasti on inimene üks erilisemaid.

09.12.2009 14:56

Testosteroon ei põhjusta agressiivsust (2)

Uus teadustöö seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, mille kohaselt testosteroon põhjustab agressiivset, egoistlikku ja riskeerivat käitumist.

30.11.2009 12:29

Inimese mõtetest tehti video (5)

California ülikooli teadlasel Jack Gallantil õnnestus katsealuste ajust magnetresonantsuuringuga kopeerida pilt videofilmist, mida katsealused vaatasid.

26.02.2010 12:37

Täiskasvanutele on uneaja kvantiteet tähtsam kui kvaliteet

Aastaid on arvatud, et vanemad inimesed ei vaja nii palju uneaega kui nooremad. California ülikooli teadlaste uurimus näitab aga vastupidist.

21.02.2010 20:10

Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust

Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.

17.02.2010 18:00

Tutanhamoni ema ja isa leitud

Egiptuse kuninglike muumiate DNA-analüüs aitas kindlaks määrata vaarao Tutanhamoni ema ja isa kandidaadid.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

26.01.2010 10:45

Visioonid aastaks 2020: demograafia

20. sajandi märksõnaks oli rahvaarvu kiire kasv, selle sajandi märksõnaks saab aga rahvastiku vananemine.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

18.01.2010 16:47

Enesekontroll on nakkav

Kui hoiad end tagasi loobudes näiteks ebatervislikust toidust või ületad laiskuse ning ei jäta treeningkorda vahele, siis on sellest kasu ka teistele, sest nii enesekontroll kui ka selle puudumine on nakkavad.

09.01.2010 18:36

Inimeste suhtlemine: mida sealt ikkagi saab välja lugeda?

Tartu Kommertsgümnaasiumile tehtud tulistamisähvardusega seoses sattus lapsevanemana koolimajja ka Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena dotsent Silvi Tenjes.

06.01.2010 11:37

Tüdrukute ja poiste matemaatilised võimed ei erine (4)

Rahvusvahelises uuringus selgus, et tüdrukute matemaatilised võimed ei ole tegelikult poiste omadest kehvemad.

28.12.2009 15:30

Turistid ohustavad Antarktikat

Hollandi teadlane Machiel Lamers uuris, kuidas mõjutavad Antarktikat üha suuremad turistide hordid ning kuidas selle mõju vastu võidelda.

18.12.2009 21:49

Teadlased avastasid viiruste vastu võitleva valgu

USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu.

14.12.2009 16:32

Painajalikke mälestusi saab kustutada (2)

Kohutavaid mälestusi on võimalik peast pühkida ka ilma ravimite abita, selgub värskest USAs tehtud uuringust.

11.12.2009 13:25

Ameerikas võeti kasutusele uus hukkamisviis (1)

Kenneth Biros on esimene USA-s surmamõistetu, kes hukati ühe mürgisüstiga tavapärase kolme asemel.

04.12.2009 11:34

Uuring tegi kindlaks kõige vihasemad ameeriklased (1)

Viha tunnevad kõige rohkem noored, vähese hariduse ning lastega kodus olevad inimesed.