25.06.2010 13:27
Inimestel on võimas hammustus
Inimese
esivanemate ja inimahvide robustsed lõualuud ja võimsad hambad jätavad mulje,
et inimesed on nendega võrreldes hammustamises oluliselt kehvemad. Uue uurimuse
kohaselt on aga asi hoopis vastupidine.
Austraalia
teadlased leidsid esimeses sellelaadses uurimuses, et kergema ehitusega
inimkolju suudab tekitada palju efektiivsema hammustuse kui šimpansi, gorilla,
orangutani või kahe eelajaloolise liigi, Australopithecus africanus’e jaParanthropus boisei kolju, kirjuras Science Daily.
Teadlased
avastasid, et tänapäeva inimesed suudavad tekitada suhteliselt väga tugeva
hammustuse, kasutades nõrgemaid lõualihaseid. Seetõttu ei pea inimese kolju
tugeva hammustuse tekitamiseks olema nii robustne.
Tulemused
selgitavad ka siiani vastuoluliseks peetud asjaolu, et inimese hambaemail on
nii paks – tunnus, mis teistel liikidel seostub tugeva hammustusega. Paks email
ja suured hambajuured on kohastunud hammustamisel vastu pidama suurele jõule.
Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.
Avastus
seab kahtluse alla varasemad teooriad, mille kohaselt tänapäeva inimeste vähem
robustse kolju arenemise eest maksti hinda hammustuse nõrgenemisega või et
muutus kolju ehituses kutsus esile käitumuslikud muutused nagu pehmema toidu
kasutuselevõtmine või toidu töötlemine tööriistade või tulega. On arvatud ka,
et inimeste lõualihased pidid väiksemaks muutuma, et suuremale ajule ruumi
teha.
"Need
teooriad võivad küll usutavad tunduda, kuid põhinevad tegelikult väga vähestel
võrdlevatel andmetel. Näiteks ei ole siiani kogutud mingeid andmeid teiste
inimahviliikide hammustuse tugevuse kohta,“ ütles uurimust juhtinud Stephen
Woe. „Tuleb välja, et meie hammustus pole sugugi nii nõrk, vaid hoopis
efektiivne ja tugev.“
"Tuleb aga meeles pidada, et meie uurimus
keskendub lühikese aja jooksul saavutatavale tugevaimale hammustusjõule. Teiste
liikide hambad võivad olla kohastunud pikema perioodi jooksul närimisele,“
selgitas Woe. „See tähendab, et kuigi inimesed on teiste suurte ahvidega
võrreldes sama osavad kõvade asjade nagu pähklid kiires katkihammustamises või
pehmemate toitude nagu liha töötlemises, on nad halvemini kohastunud tugevate
materjalide nagu lehed või bambus töötlemisele, mis vajavad pikemalt närimist.“