Intelligentsetele inimestele on omane uuenduslik elustiil

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (0) Samal teemal (0)

Intelligentsed inimesed võtavad suurema tõenäosusega omaks käitumismallid, mis on inimkonnale evolutsioonilisest seisukohast uued.

Ajakirja Social Psychology märtsinumbris kirjutavad teadlased, et intelligentsus mängib suurt rolli uute käitumismallide omaks võtmisel. Juba nö hallidel aegadel omaks võetud käitumismallide eelistamisel ei oma aga intelligentsus mingit tähtsust, kirjutas Physorg.

„Evolutsioonilisest seisukohast on uuenduslikud sellised eelistused, millega inimene kui bioloogiline liik pole kohastunud ning mida meie kaugetel esivanematel ei olnud,“ ütles evolutsioonipsühholoog Satoshi Kanazawa Londoni ülikoolist.

„Intelligentsus andis inimese eellastele võime lahendada uusi probleeme, milleks neil sisseharjunud lahendusi võtta ei olnud. Mida kõrgem intelligentsus, seda tõenäolisemalt uued võimalused leitakse ja kasutusele võetakse,“ ütles Kanazawa.

Varasemalt on Kanazawa teinud kindlaks, et intelligentsemad isikud eelistavad keskmisest enam öist eluviisi ehk on õhtul kaua üleval ning soovivad hommikul kauem magada. Inimese eellasel polnud aga kuigi palju valikut – elada tuli selles rütmis, mida dikteeris päikesevalgus. Seega on õhtul kaua üleval olemine evolutsioonilisest seisukohast uuenduslik nähtus.

Käesolevas uuringus väidab Kanazawa, et evolutsiooniliselt on inimesed harjunud olema konservatiivsed ning hoolima vaid oma lähedastest. Liberaalseteks nimetab ta aga neid, kes hoolivad ka suuremast hulgast inimestest, kellega veresugulust ei ole („liberaalne“ võib erinevas kontekstis tähendada erinevaid asju).

Seega peaksid liberaalsemate vaadetega inimesed olema keskmisest intelligentsemad ning sellele väitele on võimalik ka kinnitust leida. Ameerikas läbi viidud uuringud näitavad, et end väga liberaalseteks nimetavad isikud läbisid intelligentsustesti keskmiselt tulemusega 106 punkti, väga konservatiivsed said aga keskmiselt kõigest 95 punkti.

Sarnane on olukord ka suhtumises religiooni. Läbi aegade on inimesed harjunud esmapilgul seletamatuid nähtusi jumala kätetööks pidama. Jumalasse mitte uskumine on evolutsiooniliselt kahtlemata uuenduslik nähtus. Ka uuringud näitavad, et end mittereligioosseteks nimetavad inimesed koguvad IQ-testiga keskmiselt kuus punkti rohkem kui need, kes jumala olemasolu usuvad.

Ka monogaamsus ei ole evolutsiooniliselt kuigi vana nähtus, ehkki siin on oluline vahe meeste ja naiste puhul. Läbi inimkonna ajaloo on naistelt oodatud truudust ühele mehele. Meeste puhul on aga suhted mitme naisega olnud aktsepteeritud. Seega ennustab Kanazawa hüpotees, et tänapäeval petavad oma naist eelkõige keskmisest rumalamad mehed. Naiste puhul ei oma aga intelligentsus antud juhul mingit rolli. Ka seda tähelepanekut on varasemad uuringud kinnitanud.

Samas ei oma intelligentsus tähtsust, kui võtta vaatluse alla suhtumine sõpradesse, perekonda, lastesse ja abielusse. Seda just seetõttu, et evolutsiooniliselt pole tegu millegi uuega.