2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Iseloom määrab toidueelistuse
22.12.2011 18:49

Iseloom määrab toidueelistuse

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (6)

Oled, see mida sa sööd. Selgub, et see lause kehtib ka vastupidiselt: nagu oled, nii ka sööd.

See, kas inimene sööb pigem traditsiooniliselt kartuleid, jahukastet ja praeliha või püüab süüa tervislikumalt ja mitmekesiselt, sõltub iseloomust. Eestis tehtud suur uuring leidis selged seosed iseloomuomaduste ja toidueelistuste vahel.

Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna teadur Rene Mõttus koos kolleegidega uuris ligi 1700-t 18-89-aastast Eesti elanikku, kes hakanud Eesti Geenivaramu doonoriks.

Kes mida sööb?

Esmalt täitsid uuringuosalised küsimustiku selle kohta, mida ja kui palju nad ühel tavalisel nädalal söövad. Analüüsis vaadeldi 13 eraldi toiduainet ning rühmitati selle põhjal toitumiseelistused kas terviseteadlikeks või traditsioone järgivateks. Esimesel juhul oli menüüs rohkem teravilja- ja piimatooteid, kala, juur- ja puuvilju.

Traditsioonilisema ninaesise  eelistajate taldrikul leiduvad pigem kartulid, liha, vorst, viinerid ja rukkileib.

Kõik uuringuosalised täitsid testi, mille abil psühholoogid mõõdavad viit isiksuseomadust: avatust, meelekindlust, ekstravertsust, neurootilisust ja sotsiaalsust. Iga uuringuosalisele lisaks iseloomustas teda veel üks lähedane inimene või hea sõber.

Tervislikuma toiduvaliku eelistajaid said madalamaid palle neurootilisuse skaalal, samas olid nad ekstravertsemad, avatumad ja meelekindlamad. Traditsioonilisema toidu – kartulite, kastme ja liha – eelistajad paistsid silma vähema avatuse poolest.

Juba varasemates uuringutes on leitud, et inimesed, kes väldivad rasvaseid toite ja eelistavad kiudaineid, on rohkem avatumad. Avatus on iseloomujoon, mille puhul eelistab inimene vaheldust, mitmekesisust ning on aldis uusi asju proovima.

Tänavu tegi Mõttus koos oma Šotimaa kolleegidega sealsete eakate seas uuringu, millest selgus, et avatumad inimesed eelistasid Vahemere maade dieeti – värskeid puu- ja juurvilju, kala – ja linnuliha, riisi. Nad vältisid kiirtoitu, poolfabrikaate ja magusat.

Neurootilisemad seevastu Vahemere maade köögist suurt lugu ei pidanud ning armastasid kiirtoitu. Sotsiaalsus ja meelekindlus seostusid terviseteadliku toitumisega.

Vaja on uudishimu

Eesti uuringut kirjeldavas artiklis püstitavad teadlased hüpoteesi, et tänapäeva toiduküllases maailmas tunduvad inimestele mõned tervislikena reklaamitud toiduained võõrapärastena ning selleks, et neid proovida ja tarbida peab olema avatum ja uudishimulikum. Kelle uudishimu on väiksem, jääb kindlamini traditsioonilisema toidulaua juurde pidama.

Eesti uuringust selgus ka, et terviseteadlikkusega paistsid silma haritumad inimesed ja naised. Väiksema haridustasemega inimesed ja mehed olid need, kelle taldrikult leiab pigem traditsioonilised kartuli, kastme ja lihatüki.

Uuring ilmub uuel aastal ajakirjas Health Psychology.

24.12.2011 16:40
holt

"Juba varasemates uuringutes on leitud, et inimesed, kes väldivad rasvaseid toite ja eelistavad kiudaineid, on rohkem avatumad. Avatus on iseloomujoon, mille puhul eelistab inimene vaheldust, mitmekesisust ning on aldis uusi asju proovima."
Siia on ju põhjus ridade vahele juba kirja pandud : Inimene, kes küllalt kaua ühtegi mammutit ei olnud tabanud, muutus nagu iseenesest avatumaks ka juurikatele ja kõigele muule, mis vähegi hamba alla passis, ehk et oli "aldis uusi asju proovima" :P

Lisa kommentaar
27.12.2011 12:28
nuuskur

Kui on avatud, siis peaks sööma mitmekesist toitu, mitte eelistama ühte teisele (kiudainet toekamale söögile), nii et siin on vastuolu.
Teine asi on ikkagi see, et see, mida iseloomuks kogu aeg nimetatakse, on ju inimese enda nägemus oma iseloomust või isiksusest. On ju teada, et osad inimesed ei ole väga adekvaatsed enda üle otsustamisel ja hea sõber või elukaaslane võib neid hoopis teisiti näha.

Lisa kommentaar
28.12.2011 13:09
Thoter...

...ei tea, kas neurootilisus on põhjuslikus seoses ka vaba ajaga? Ehk, kas neurootlisemal inimesel on sama palju aega mõelda sellele, mida Ta sööb kui "avatud" inimesel?
Enda puhul tuleb nentida, et liha ja kartul on põhitoiduks, aga seda sellepärast, et need on lihtsalt tasuta käes, sama asi on "värskega", kuna sedagi saab ise kasvatatud. Makaroni, teravilja toodete jms. saamiseks tuleb aga raha välja käia, sestap on selle osakaal väiksem, puht majanduslikel põhjustel. Üldiselt on laud mitmekesine ja ei ürita kalduda teadlikult, ei dieedi ega rasvase poole. Hoian minevikku ja olevikku tasakaalus - teadlikult.
Selge on ka see, et meestel ei ole lihtsalt aega juurelda selliste asjade üle ning süüakse seda, mis on kiiremini kättesaadav ja mis on toimiv lahendus. Innovatsioon leiab aset muudel aladel. Ehk, üle kantuna, naised on vastutavad meeste konservatiivsete valikute eest.

Lisa kommentaar
29.12.2011 17:54
Kaja

Uurimuses ei vaadeldudki põhjuslikke seoseid, vaid pigem kovariatsioone (mingid omadused esinevad millegipärast koos). Tõenäoliselt on neil omadustel veel mingi kolmas või neljas või viies või muu mõjutaja, mida uurimuses ei käsitletud. Nt. kui antud uurimuses saadi mingid 0.4-sed seosed, mis on juba nö "selged seosed" sotsiaalteadustes, mis aga tähendab, et seos esineb (ainult) 16. inimesel 100st, kuid igal inimesel võib selle seose kolmandaks-neljandaks-viiendaks mõjutajaks olla erinev asi nt. plaanipärane dieet või mida kodus söögiks pakutakse või majanduslikud põhjused või osad söövad stressis olles kartulit ja hea tujuga kala ja viimasel ajal ongi stress/hea tuju olnud või nad on tüüpilised geenivaramu vabatahtlikud doonorid jne jne.
Kahju, et antud artikkel on sellise "maitsega" nagu uurimuse autorid ei teagi, mida nad teevad. Milles ma optimistlikult kahtlen - ma usun, et nad teavad küll :D

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (1)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (18)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (2)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus