Iseloom on avalik asi

Pikka aega on püsinud arvamus, et osa iseloomuomadusi jääb kõrvaltvaatajale rohkem varjatuks.

Eesti Geenivaramu doonorite peal tehtud Tartu Ülikooli psühholoogide uuring viskab sellele arvamusele tõsise kinda. Sugulase või hea sõbra eest ei varja midagi.

“Kui teine inimene hindab teise inimese iseloomuomadusi, siis on pool sajandit arvatud, et mõned iseloomuomadused on kõrvalvaatajale halvasti näha,”  ütles Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik. “Näiteks neurootilisuse ja emotsionaalse ebastabiilsuse kohta on nii arvatud. Inimene võib olla pealtnäha täiesti rahulik, aga sisemiselt midagi väga tõsiselt läbi elada.”

Seevastu ekstravertsus paistab väga hästi silma: inimene naerab, räägib kõva häälega või kehtestab end hästi selgelt.

Uuringus osales 627 geenivaramu doonorit, kes täitsid enda kohta isiksuseküsimustiku. Iga doonor kutsus uuringusse osalema veel ühe inimese, kes küsimustikus kirjeldaks tema iseloomuomadusi. Enamasti valisid inimesed enda kohta testi täitma lähisugulasi, abikaasasi või väga kauaaegseid sõpru.

Alliku sõnul huvitas neid, kui palju erinevad inimese enda ja heade-tuttavate hinnangud.

“Välja tuli, et erinevus tuleneb andmete hajuvusest. Näiteks, kui on küsimus avatusest ideedele, siis vastavad kõik inimesed üsna ühtmoodi. Samamoodi avatus kunstilistele elamustele. Eestlane ei karda öelda, et talle ikka ballett üldse ei meeldi,” ütles Allik.

Kui neil tekkis hüpotees, et erinevused tulevad andmete hajuvusest, siis otsustasid nad andmeid veidi töödelda.

“Sisuliselt võiks võrrelda sellega, et kui meil on küsimustele vastamas ainult viiemehed, siis milline oleks korrelatsioon, kui küsimustele vastaksid ka need, kes saavad kolmesid ja neljasid?” tõi Allik näite.

Pärast hajuvuse kompenseerimist langes kõik ühtäkki väga hästi paika.

“Selgub, et isikuomadused paistavad väga hästi välja, vähemalt inimestele, kes üksteist aastaid tunnevad,” ütles Allik.

Artikli avaldas ajakiri Journal of Research in Personality.

See on esimene samm töös, mis edaspidi peaks Eesti Geenivaramu doonorite peal kokku viima geeni- ja isiksuseuuringud. “Kui isiksuseomadustest 40-60 protsenti tuleneb geenidest, siis me püüame need geenid üles leida,” ütles Allik.

• Tweet