Iseloomu määravad geenid, kasvatuse osa null

Laias laastus on pool inimese iseloomu mõjutavatest teguritest päriliku taustaga. Neid  käitumist mõjutavaid geene on teadlased nüüd innukalt otsima asunud.

"Inimese iseloomust on 50 protsenti päritav, 30 protsenti võib panna juhuslike keskkonnategurite alla ning 20 protsendi ulatuses astub mängu viga," ütles Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor Jüri Allik. Juhuslikud tegurid võivad olla näiteks see, millisesse kooli inimene õppima satub või kellega käib koos trennis.

Kuid kus siis on kodu ja vanemate mõju? Allik ütleb, et see on peaaegu nullilähedane. Selle väite aluseks on terve rida uuringuid, kus on võrreldud ühemunarakukaksikuid, kahemunarakukaksikuid ning lihtsalt õdesid-vendi.

Geneetiliselt pea täiesti identsetel ühemunarakukaksikutel, kes on mingil põhjusel üles kasvanud erinevates peredes, on iseloomuomaduste testide tulemused hoolimata nende erinevast kodusest kasvatusest siiski äärmiselt sarnased, nad käituvad näiteks ka poliitilisi valikuid tehes sarnasemalt.

Psühholoogid kasutavad rahvusvahelist NEO-isikuomaduste skaalat, mille abil mõõdetakse viit omadust: avatust, meelekindlust, ekstravertsust, neurootilisust ja sotsiaalsust. "Seega see, kas inimene hoiab oma küünealused puhtad või kas ta teab lauakombeid võib olla ikkagi koduse kasvatuse vili. Geneetiline taust on määrav selle puhul, kas inimene on avatud uutele kogemustele, kas ta on jutukas või pigem kinnine," ütles Allik.

Tõestust on leidnud ka see, et iseloomuomadused ja intelligentsus võivad mõjutada isegi inimese eluea pikkust. "Kolesterool ja kõrge vererõhk on riskitegurid, mis lühendavad elu. Head iseloomuomadused ja intelligentsus annavad inimesele elus rea eeliseid," ütles Allik.

Hoolimata sellest, et on ilmselge, et iseloomuomaduste geneetiline tagapõhi on ilmselgelt tõestatud, pole seni saatnud erilist edu otsingud, mis on püüdnud välja sõeluda konkreetseid geene, mis teatud omadusi põhjustavad.

Nüüd on käimas suur rahvusvaheline uuring, kus võrreldakse Hollandi, Itaalia, Austraalia ja USA inimeste geeniandmete kõrval ka ligi 500 Eesti geenivaramusse annetanud doonori geene ning püütakse leida kattuvusi üksiknukleotiidi polümorfismides.

Kõik uuringus osalevad inimesed täidavad isikuomaduste testid, kuid Eestis on uuritava kõrval appi võetud ka nende kõige lähedasemad inimesed, kes täidavad testi, milles nad uuritavat iseloomustavad.

Allik on veendunud, et isikuomaduste testid, mida täidab vaid inimene ise, ei anna täiesti adekvaatset pilti, kuid seda saab korrigeerida, kui võrrelda kahte täidetud testi, mis käivad sama inimese iseloomujoonte kohta.

Esimesed selles mitmeid riike kaasavas uuringus saadud tulemused on Alliku sõnul üllatavad. "Oleks võinud eeldada, et õnnestub leida geene, mis on otseselt seotud ajus toodetavate virgatsainete – serotoniini, dopamiini või adrenaliini regulatsiooniga, kuid mängu tulevad hoopis sellised geenid, mis pole sellega üldse nii otseselt seotud."

• Tweet