21.09.2011 11:02
Jäämees Ötzi suri pärast kopsakat einet
Foto: Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseum
Iidne mõrvalugu pakub teadlastele endiselt pinget.
Uued andmed jäämees Ötzi surma asjaolude kohta viitavad,
et mees oli vahetult enne surma kõhu korralikult täis söönud ja langenud
seejärel ootamatu rünnaku ohvriks.
Äsja möödus 20 aastat sellest, kui saksa abielupaar
Alpides Itaalia ja Austria piiril Ötztalis matkates sattusid peale
mumifitseerunud surnukehale.
Ötzit, Euroopa vanimat muumiat säilitatakse tänapäeval Itaalias
Bolzanos Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseumis.
Küsimused, kes Ötzi oli, kuidas ta sinna kõrgele mägedesse
sattus ja mis asjaoludel suri, on teadlastele endiselt huvipakkuvad. Esmalt oletati, et mees võis olla jäänud mägedes
lumetormi kätte ja selles hukka saada. Selle kõrvale tekkis versioon, et ta
võis olla ohverdatu.
2001. aastal leidsid teadlased muumia vasakust õlast
nooleaugu, sinikaid ja kriimustusi tema kätel ja rinnal ning märgi sellest, et
meest oli mingi kõva esemega pähe löödud. See kõik viitas üsna selgelt: jäämees
oli langenud kurja käe läbi.
Tema kehast leiti jälgi kohalike taimede õietolmust ning
tasapisi hakkas selginema, mis võis olla juhtunud. Ilmselt oli mees mägedes uidates sattunud ründajate
kätte. Üks tema kaaslastest oli saanud haavata ning teda õlal kandes oli Ötzi
suutnud veel päeva jälitajate eest pageda. Nii polnud tal aega mõeldagi
söögile. Lõpuks langest ta kurnatuna jälitajate kätte, kes tema eluküünla
kustutasid.
Aasta tagasi väitsid Rooma ülikooli arheoloogid, et kütiametit pidanud mees oli surnud oluliselt madalamal ning alles hiljem 3210
kõrgusele mägedesse tseremoniaalselt maetud. Seega lükkasid nad ümber varasema
versiooni, mille kohaselt sai Ötzi hukka samas kohas, kust tema jäänused hiljem
leiti.
See pole aga kaugeltki lõplik sõna selles loos.
Äsja ilmus ajakirjas Journal of Archeological Science
uuring, mis viitab, et see versioon ei pruugi paika pidada. Oluline tõend on
Ötzi kõht, mis oli korralikult toitu täis.
Tomograafi abil muumiat uurides leidis Albert Zinki
töörühm, et see, mida varem oli peetud Ötzi käärsooleks, oli tegelikult mehe
magu, see oli lihtsalt paigast nihkunud. Ja magu oli toitu täis – mees oli
vahetult enne surma korralikult söönud. See aga ei sobi kuidagi kokku
versiooniga, et Ötzi langes tagaajajate ohvriks alles pärast pikka pagemist.
Jäämees poleks sellise pagemise käigus saanud kindlasti
endale suuremat söömat lubada. Pigem viitab kõik sellele, et mees sõi rahulikul
meelel kõhu täis ning võib olla läks siis lühikesele jalutuskäigule, kus ta
ootamatu rünnaku ohvriks langes.
Nagu Ötzi loo käik viimastel aastatel on näidanud, ei
pruugi see versioon jääda viimaseks. 5300 aastat vana mõrvajuhtum on endiselt
tõsise uurimise all.