Kas interneti negatiivsete mõjudega on liialdatud?

Kas Google teeb meid rumalaks? Kas noored on muutumas abituteks ajudeta olenditeks, kes sõltuvad Facebookist?

Kas internet on hoopis mingi salamisi kurja tegev viirus, mis mööda kiudoptilisi kaableid hiilides meie ajurakke suretab, IQd kärbib ja inimestevahelist suhtlust takistab?

Sarnased paljusid inimesi vaevavad küsimused on mõneti mõistetavad. Ilma suurema vaevata leiab küllaldaselt hirmujutte selle kohta, mida kurja on digitaalse elu plahvatuslik kasv meie ajudega viimase 20 aasta jooksul teinud.

Värske digitaalsete tehnoloogiate mõju inimeste heaolule käsitlev aruanne väidab aga, et tegelikult on hoopis internet pahatahtliku laimukampaania ohvriks langenud.

Parema interneti ligipääsu eest seisva Suurbritannia mittetulundusliku ühingu Nominet Trusti analüüs näitab, et tegelikult pole muretsemiseks põhjust, vahendas New Scientist.

Bristoli ülikooli neuroteadlase Paul Howard Jonesi koostatud analüüsi võtmejäreldused on küllaltki julgustavad neile, kes on kurnatud pidevast jauramisest, kuidas internet ja videomängud meie elu hävitavad. Tõsi, uuring leidis, et 40 protsenti Londoni lapsevanematest usub, et internet suudab inimese aju ilma inimese enese teadmata muuta.

Peamised aruande järeldused olid siiski positiivsed:

- puudub neuroloogiline tõestusmaterjal, et internet oleks teistest keskkonnamõjudest tõhusam ajupesuvahend;

- internet on väärtuslik õpivahend ning igasugune õppimine põhjustab ajus muudatusi;

- sotsiaalvõrgustikud ei ole iseenesest laste jaoks eraldi ohuallikas ning on üldjuhul kasulikud, sest aitavad olemasolevaid sõprussuhteid tugevdada;

- vägivaldsete videomängude mängimine võib parandada võimet töödelda visuaalset infot ja arendada motoorseid reaktsioone;

- arvutipõhine tegevus stimuleerib aju ning aeglustab vananemisega seotud vaimset taandarengut.

• Tweet