07.08.2008 11:02

Kas meie esivanematel oleks tänapäeva olümpiamängudel šansse medali eest heidelda?

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Spordist on saanud juba ammu teadus. Täiustunud treeningmetoodika, toidulisandid, spordijoogid ning meditsiiniline abi on poole sajandi vanused maailmarekordid üsna naeruväärseks teinud.

Kas võime sellest järeldada, et kümnete tuhandete aastate eest elanud inimeste esivanematel poleks tänapäeval olümpiamängudel üldse mingit võimalust? Või on asi vastupidi – füüsiliste raskustega karastunud inimestele poleks tänapäeva mugavustega harjunud inimese alistamine eriline probleem?

Vastus sellele küsimusele on mitmetahuline. Esiteks on inimene viimaste miljonite aastatega arenenud selgelt kehvemaks maadlejaks, kuid oluliselt paremaks jooksjaks. „Šimpansi-laadne inimese esivanem oli tõeline jõumees,“ ütles Harvardi ülikooli antropoloog Dan Lieberman. „Ta oli kaasaegsest inimesest oluliselt tugevam ja kiirem, kuid tal puudus meile omane vastupidavus.“

Ka neandertallastega, kes elasid meiega koos veel mõnekümne tuhande aasta eest, ei oleks olnud ilmselt kuigi mugav maadelda. Siiski on paljud eksperdid seisukohal, et neandertallased ei ole meist kuigi erinevad.

Keskmiselt on nad pisut robustsema kehaehitusega, kuid ka tänapäeval leidub küllalt sellise kehaehitusega inimesi. Suurim muutus inimese kehalises evolutsioonis toimus palju varem, kui neandertallaste liin meie omast veel lahknenud ei olnud. Umbes kahe miljoni aasta eest hakkasid inimese eellase jooksja-võimed oluliselt paranema, sest inimene hakkas maa peal jahti pidama, kirjutas LiveScience.

Vastupidavusaladel eelis

Seega, kui oleks vaja valida, mis alal kaugete esivanematega võistelda, siis soovitatav oleks valida triatlon, jalgpall või muu spordiala, kus vastupidavusel on oluline roll. Isegi tugeva kehaehituse korral ei ole mõtet maadlusega riskida. Näiteks keskmine isane šimpans kaalub kõigest 50 kilo, kuid ta on niivõrd tugeva ülakehaga, et võib vabalt inimesel käe otsast rebida.

Esimene inimese eellane, keda võib pidada normaalseks jooksjaks, on Homo erectus. Umbes kahe miljoni aasta eest tõusis ta kahele jalale ning sai vabanenud kätte võtta kivi või oda. Aegamööda arenes inimene üha paremaks jooksjaks, mis on mõnevõrra üllatav, sest see strateegia ei ole teisi loomi jahtivate kiskjate seas kuigi levinud.

Näiteks lõvi ja teised kaslased on head sprinterid, kes luuravad hoolsalt oma saaki ning teevad siis järsu sööstu edasi. Inimene aga jooksis nii kaua, kuni kurnas oma saaklooma täiesti jõuetuks. Ülekuumenemise vältimiseks arenesid tunduvalt tõhusamaks ka inimese higinäärmed.

Võib tunduda, et tänapäevaks oleme oma jooksjavõimed kaotanud, kuid tegelikult on see vaid harjutamises kinni. Meil lihtsalt pole vaja nii palju joosta. Kuid normaalselt treenitud noorel inimesel pole tänapäevalgi mingi probleem järjest kümme kilomeetrit joosta.

Me ei saa ilmselt kunagi korraldada katset, kus inimesed oma eellastega erinevates spordialades jõudu saaksid katsuda. Tõenäoliselt jaguks võite mõlemale poolele, kuid üsna kindel on, et keskmisena on inimese füüsiline võimekus alla käinud.

Keskmise kütt-korilase päev oli täis füüsilist tegevust. Tavalise inimese päev tänapäeval on aga täis arvuti taga istumist ning juba ainuüksi kilomeetri järjest jooksmine käiks enamikule selgelt üle jõu. Rääkimata siis sellest, et jookseks hirve järel niikaua, kuni see jõuetult kokku kukub.

 

28.07.2010 13:10

Head sõbrad toovad hea tervise

Tervisliku elu nurgakivideks peetakse näiteks sportimist ja suitsetamisest hoidumist, kuid üha enam leiab kinnitust, et vähemalt sama oluline on omada palju sõpru.

27.07.2010 11:15

Kiusamise mõju sõltub geenidest

Paljud lapsed satuvad koolis kiusamise ohvriks. Londoni Kings College’i ja Duke’i ülikooli teadlaste uues uurimuses leiti, et kiusamise mõju laste psüühikale sõltub geenidest.

08.07.2010 12:12

Inimesed elasid Põhja-Euroopas juba 800 000 aastat tagasi

Esimesed inimesed elasid Põhja-Euroopas värske ajakirjas Nature avaldatud uurimuse kohaselt juba 800 000 aastat tagasi.

04.07.2010 10:58

Kümme kõrvetavat küsimust päikesest

Rannailmad on taas käes. Novaator annab rannalistele Live Science'i abiga vastused kümnele päikesevõtuga seotud küsimusele.

01.07.2010 19:12

Rohkelt nakkushaigusi langetab IQ-taset (1)

Soojema kliimaga riikide keskmised madalad IQ-näitajad seletuvad sellega, et aju arenguks vajalik energia suunatakse kriitilises eas võitlusse nakkushaigustega.

29.06.2010 09:46

Millal inimeste ja neandertallaste teed lahknesid?

Kuigi DNA uuringud näitavad, et inimesed ja neandertallased paaritusid kunagi ammu omavahel, oli siiski tegu erinevate liikidega. Küsimus on aga selles, millal neil oli viimati ühine esivanem?

20.06.2010 07:42

Mida neandertallased meile pärandasid? (1)

Teist tüüpi diabeet, skisofreenia, autism - neid haigusi põhjustavad geenid on inimene saanud päranduseks neandertallastelt, umbes 30 000 aasta eest välja surnud inimliigilt.

18.06.2010 07:46

Kui suur on eestlaste keskmine IQ? (2)

Milles on Eesti Belgia, Kanada, Soome ja Rootsiga täpselt ühel pulgal?

15.06.2010 14:25

Aju arusaam inimkehast on nihkes (2)

Tunnen teda nagu enda viit sõrme, armastavad inimesed tihti öelda. Tegelikult ei tunne me isegi enda sõrmi, leidsid Londoni University College’i teadlased.

28.05.2010 15:32

Raha takistab elust rõõmu tundmist

Tähelepanek, et raha eest õnne ei osta, on sajandeid vana. Nüüd on teadlased katseliselt näidanud, et ainuüksi rahale mõtlemisest on küllalt, et kaotada võime lihtsatest asjadest rõõmu tunda.

27.05.2010 15:40

Autojuhtide võime ohtu tajuda vanuse lisandudes ei halvene (1)

Teadlasedi tegid katseliselt kindlaks, et eakate autojuhtide võime ohtu tajuda ei ole halvem kogenud keskealiste autojuhtide omast.

24.05.2010 12:39

Rääkimine kuld…? (2)

New Yorgil ja Londonil on kosmopoliitsete ja rikaste linnade reputatsioon. Kuid kas mitmekesiste sotsiaalsete võrgustikega kogukonnad on ka tõepoolest jõukamad?

17.05.2010 12:49

Vene hinge eripära osutus müüdiks (3)

Eesti psühholoogide eestvõttel Venemaal tehtud suur uurimus püüdis leida vastust, kas kirjanduses laialt levinud kirjeldused vene hinge eripäradest eksisteerivad ka tegelikkuses.

12.05.2010 14:19

Kuidas taju meiega trikitab VIDEOD TÄIENDATUD (1)

Milliseid trikke on võimalik teha tundes inimtaju täpsemaid toimemehhanisme?

10.05.2010 13:51

Viipekeel areneb samamoodi nagu suuline keel (1)

Liivi Hollman uuris oma doktoritöös põhivärvinimesid eesti viipekeeles ning leidis , et eesti viipekeel areneb samasuguste seaduspärasuste järgi nagu suuline keel .

05.05.2010 13:14

Aja tegur psühholoogias (2)

Erinevates teaduse valdkondades kulgeb aeg erineva kiirusega.

12.07.2010 13:16

Tähelepanu on pime VIDEOD

Teadmine, et midagi ootamatut on juhtumas, ei aita põrmugi kaasa sellele, et me seda ootamatust tõepoolest märgata suudame. Pigem vastupidi, eelteadmisteta inimesed on isegi tähelepanelikumad.

05.07.2010 13:47

Tiibetlased on kõige kiiremini evolutsioneerunud inimesed

Teadlaste sõnul on Tiibeti elanike näol tegemist väga kiire evolutsioonilise kohastumuse näitega, sest eluks kõrgmägedes on vajalikud muutused genoomis, mis pidid toimuma viimase paarituhande aasta jooksul.

01.07.2010 19:45

Üliinimlikud tulemused võivad viidata dopingupatule? (1)

Sel nädalavahetusel algab Tour de France, maailma üks karmimaid spordivõistlusi. 21 päeva jooksul läbivad jalgratturid 3600 kilomeetrit ning neil tuleb Püreneedes ja Alpides üles saada veerandsajast hingetuks võtvast mäkketõusust.

30.06.2010 11:32

Sõltuvust põhjustab aju vähenenud plastilisus

Rottidel tekib füüsiline sõltuvus alkoholist või narkootikumidest aju plastilisuse vähenemise tulemusena.

25.06.2010 13:27

Inimestel on võimas hammustus

Inimese esivanemate ja inimahvide robustsed lõualuud ja võimsad hambad jätavad mulje, et inimesed on nendega võrreldes hammustamises oluliselt kehvemad. Uue uurimuse kohaselt on aga asi hoopis vastupidine.

18.06.2010 18:56

Uus meetod narkootilise kanepi tuvastamiseks

See oli elu sund, mis pani Eesti kohtuekspertiisi instituudi keemiaosakonnas igapäevaselt kanepiproovidega tegeleva Gert Suurkuuse süvenema maailmas kanepi ekspertiisiks kasutatavatesse metoodikatesse.

18.06.2010 07:40

Jalgpall ohustab südant? Sakslastel jah, itaallastel mitte

Kahe aasta tagune Saksamaa Müncheni ülikooli teadlaste uuring näitas, et südameprobleemidega haiglasse sattunud saksa meeste arv kasvas rohkem kui kolm korda, kui Saksamaa meeskond mängis 2006. aastal jalgpalli MMi finaalturniiril.

09.06.2010 20:05

Tartu teadlaste eestvedamisel selgitati välja juutide päritolu (3)

Tänapäeval laiali üle maailma elavaid juute ühendavad omavahel tugevad religioossed, kultuurilised ja ajaloolised traditsioonid. Ajakirjas Nature avaldatud artiklist selgub, et juudid on vaatamata keerulisele ajaloole säilitanud ka geneetilise ühtsuse.

27.05.2010 18:45

Tüdrukute lugemisoskus poiste omast aina parem

Rohkem kui kolmveerand Riigikogu liikmetest on mehed. Ka Eesti tippjuristide hulgas on mehed ülekaalus.

25.05.2010 14:05

Bakterid muudavad targemaks

Uue uurimuse kohaselt võivad kindlat liiki bakterid lisaks juba varem tõestatud antidepressiivsele mõjule muuta nendega kokku puutuvaid imetajaid arukamaks.

24.05.2010 12:39

Kohtunikud määravad inetutele süüdistatavatele rangemaid karistusi

Õigusemõistmine peaks loomulikult olema pime süüdistatava välimuse suhtes ning võtma arvesse vaid tema tegusid, kuid uue uurimuse kohaselt see nii siiski ei ole.

12.05.2010 16:19

Isegi tummad kaadrid käivitavad ajus helitöötluse (1)

Isegi ilma helita videolõik paneb tööle ajus helide töötlemisega seotud piirkonnad, kuigi helisignaali kui sellist ajusse ei jõua.

10.05.2010 14:10

Meis kõigis on kübeke neandertallast

Tänapäeva eurooplase genoomist 1-4 protsenti pärineb neandertallastelt, umbes 30 000 aasta eest maa pealt kadunud inimliigilt.

07.05.2010 12:31

René Mõttus uurib vananemise saladust

Värske Ernst Jaksoni stipendiaat , psühholoogiainstituudi projektijuht René Mõtus sõidab kaheks aastaks Šotimaale Edinburgi , et uurida, mis põhjustab eaga seotud kognitiivseid muutusi ning kuidas neid ära hoida – see tähendab vananeda edukalt