Kas Murphy seadused kehtivad alati?

Kas need seadused kehtivad tõesti alati? Pigem mitte. Murphy seaduste taha pugemine on ebateaduslik ning enamasti saab viltuminekuid vältida. Nii on see vähemalt inseneriteaduses, väidavad Kanada uurijad.

Quebeci insener Franz Knoll kogus andmeid sildade, suurhoonete, staadionikatuste ja muude suurehitistega juhtunud õnnetuste kohta.  

Nende analüüsimisel jõudis ta järeldusele, et vead ja puudused  tekivad peaaegu alati inimlike eksimuste tõttu. Olgu põhjuseks siis hajameelsus, suhtlemisel tekkivad arusaamatused või rumalus.

Enamasti tehakse saatuslik viga juba projekteerimisel, mõnikord ka konstruktsioonidetailide tootmisel või ehitustööde käigus.

Knolli sõnul pole inimesed nõus vigu tunnistama ning otsivad ettekäändeid. Selleks sobivad arvutimured,  paharettide sekkumine või kasvõi vanad head Murphy seadused.

Uurija rõhutas, et teadusliku analüüsi abil on enamasti võimalik  vigade tekkimine välistada või vähemalt prognoosida nende esinemise tõenäosust. Kõige rohkem õnnetusi juhtub jätkuvalt inimlike eksimuste tõttu, seda ka looduskatastroofide ajal.

Hoonete ja sildade konstrueerimisel on inimfaktor eriti olulise tähtsusega. Ehitajatelt oodatakse võimalikult madala hinna eest ülihead tööd. Tähtajad lähenevad, puudujääke koguneb üha rohkem ning platsi asubki härra Murphy.

Knoll soovitas õnnetuste ennetamiseks jälgida kõikvõimalike nõuete täitmist ehituse valmimise kriitilistel etappidel.

Kontrollijad peaksid olema kogenud inimesed ning tekkinud probleemid tuleb kohe likvideerida.

Kokkuvõttes – edukas ehitaja palkab head projekteerijad ning usaldusväärse töödejuhataja.

Uurimus ilmus ajakirjas International Journal of Reliability and Safety.

• Tweet