09.02.2012 14:43
Kas plastijäägid reedavad veredopingu tarvitamise?
Sel nädalal jäi Hispaania jalgrattur Alberto Contador ilma 2010. aasta Tour de France´i võitja tiitlist. Sportlase proovidest leiti üliväike kogus keelatud ainet klenbuterooli, lisaks ka veel suur hulk plastijääke, mis vihjab võimalikule veredopingule.
Esmaspäeval tegi Šveitsis asuv spordiarbitraažikohus otsuse, et Contadori selgitus, nagu oleks keelatud klenbuterool tema kehasse sattunud loomaliha söömisel, ei pea vett.
Juhtumi arutamine kestis ligi kaks aastat ja maksis miljoneid dollareid. Hispaania sportlase advokaadi sõnul oli Contadori uriiniproovist leitud klenbuteroolikogus – 50 pikogrammi milliliitri kohta – nii väike, et seda suutis kindlaks teha vaid üksainus labor kogu Euroopas. Kohtu hinnangul oli siiski tegemist dopingujuhtumiga, sest ka pisike kogus keelatud ainet tähendab reeglite rikkumist.
Contadori süüdimõistmine pani dopinguvastased juubeldama. Kuid pea saja lehekülje pikkune kohtuotsus pani kahtluse alla analüüsimeetodi, mille abil loodeti veredopingutarvitajaid jahtida – nimelt plastifikaatorite hulga määramise dopinguproovidest. Plastifikaatorid annavad plastmassidele pehmuse ja elastsuse. Contadori dopinguproovi uurinud labor leidis sealt erakordselt suures koguses di(2-etüülheksüül)ftalaati.
Ainet leidub meditsiinis kasutatavates vereülekandekottides ja –voolikutes, selle kõrge tase kehavedelikes viitab võimalikule veredopingu kasutamisele.
Kuid paraku kasutatakse ftalaate ka mujal – plasttorudes, põrandakatetes, laste mänguasjades. Inimest ümbritseb nii suur hulk erinevaid tehismaterjale, et alati pole võimalik täpselt öelda, kust veres leiduvad plastmassid pärinevad. Ka pole siiani täpselt kokku lepitud, milline on jalgratturite kehas ftalaatide lubatud tase.
Seetõttu otsustas kohus Contadori juhtumi puhul, et Maailma Antidopinguorganisatsioon (WADA) ei suutnud tõendada ratturi kehast leitud plastide pärinemist veredopingu jaoks kasutatud tilgutikottidest. WADA pole otsust kommenteerinud.
Praegu valmistuvad dopingukütid Londoni olümpiaks. Mängude jooksul on plaanis uurida üle kuue tuhande vere- ja uriiniproovi.
Kõiki proove säilitatakse kaheksa aastat, et vajadusel uute meetodite abil kordusanalüüse teha.
Kõige rohkem peavalu valmistab niinimetatud geenidoping, mille puhul viiakse sportlase kudedesse võõrast DNAd. WADA töötabki praegu geenidopingu testi kallal ning see loodetakse kasutamisvalmis saada 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudeks.