Kas tahaksid oma aju võimsamaks muuta?

Kes ei tunneks mõnikord, et aju vajaks väikest energialaengut? Nüüd on selleks võimalus leitud. Teadlased arvavad, et aju elektriline stimuleerimine võib õppimist kiirendada.

Eelnevad uuringud on näidanud, et ajju suunatud kerge elektrivool parandab motoorseid funktsioone, keelelist ladusust ning isegi keelte õppimist.

Sellise meetodi tõhususe hindamiseks kasutas USA teadlane Eric Wassermann transkraniaalset magnetstimulatsiooni, mille käigus viiakse elektrivool läbi juuste ja kolju otse ajuni. See lihtne ja küllaltki algeline tehnoloogia on olemas juba aastakümneid – 1960. aastatel kasutati seda vaimuhaigete tuju parandamiseks.

Hilisemates uuringutes pole magnetstimulatsiooni sellist efekti küll tõestatud. Protseduur ise on valutu – selle käigus tunnevad inimesed vaid kerget kõditust, kui sedagi, kirjutas Technology Review.

USA toidu- ja ravimiameti poolt heaks kiidetud ravimite läbi naha toimetamiseks mõeldud seade on lihtne: üheksavoldine aku on ühendatud suurte lamedate käsnadega, mis niisutatult kinnitatakse pea külge.

Seade tekitab kuni 15 minuti jooksul õrna 2-2,5 milliamprise voolu, mis jaotatakse 20-50 ruutmillimeetrisele pinnale. Sellest voolust jõuab ajuni vaid väike osa – umbes pool sellest juhitakse sihtmärgiks olevast piirkonnast kõrvale, ülejäänu aga hajub samuti kiiresti.

Wassermanni töörühm on sihtmärgiks valinud ajuosa, mis osaleb kõrgetasemelises organiseerimises ja planeerimises, samuti mäluprotsessides. Varasemates uuringutes on näidatud, et selle ajuosa aktiivsuse abil saab ennustada inimese võimet informatsiooni meelde jätta, seega võiks vastava ajuosa elektrilise stimuleerimise abil mälufunktsiooni parandada.

Uue uurimuse esialgsete tulemuste järgi parandas elektrivool tõepoolest katsealuste võimet jätta meelde 12 sõnast koosnevat nimekirja. Mõju oli oluline õppimise varases järgus. Pikemaajalise õppimise korral jõudsid kontrollrühmas olevad inimesed vähehaaval seadet kasutavatele inimestele järele.

Wassermanni sõnul on esialgsete katsete eesmärgiks välja selgitada, kui praktiline selline meetod on. „Peame selgeks tegema, kas sellel meetodil on tulevikku tervete inimeste aju stimuleerimises – kas meetod on eetiline või kas selle järele on üldse vajadust,” ütles ta. Algselt uuris Wassermann meetodi mõju neurodegeneratiivseid haigusi põdevatele inimestele, kuid katsed osutusid edutuks. „Raskelt kahjustatud aju korral see meetod ilmselt ei tööta,” ütles ta. Seega hakkas tema töörühm uurima stimulatsiooni võimaliku õppimise abivahendina tervetele inimestele.

Transkraniaalse magnetstimulatsiooni tegelikust tööpõhimõttest ei teata kuigi palju. „Oletatavasti polariseerib vool neuroneid ning muudab neid sisenditele rohkem või vähem vastuvõtlikuks,” ütles Duke’i ülikooli neuroteadlane Warren Grill. „Mis täpselt toimub aga sünapsite tasemel, kus õppimine tegelikult toimub, me ei tea.”

Kuna stimuleerimise tase on väga madal, peetakse seda meetodit küllalt ohutuks Kuivõrd protsess kutsub esile neuraalset aktiivsust, on siiski oht haigushoo tekkimiseks olemas.