Kes on kõige haisvam loom?

Mis sääski ligi meelitab? Sellele küsimusele vastuse leidmiseks uurivad putukateadlased inimhigi koostist.

Täiskasvanud inimese keha peaaegu kõik piirkonnad toodavad lõhnavaid eritisi, neid aroome täiustavad kehal elutsevad bakterid.

Hollandi Wageningeni ülikooli entomoloogid uurivad inimese higi, kuna  arusaamine, mis täpselt sääski ligi tõmbab, aitaks vältida nende putukate poolt levitatavate ohtlike haiguste –malaaria, dengue ja kollapalaviku levikut.

Paljusid putukaid meelitab ligi inimese poolt välja hingatav süsihappegaas.  Higilõhn kutsub ligi peamiselt verdimevaid liike ning just nimelt inimese lõhn on eriliseks tõmbenumbriks  vähemalt kahele sääseliigile.

Vähemalt nii väidab Wageningeni ülikooli teadlaste uurimus, mis ilmus ajakirjas Trends in Parasitology.  Artikli autor Renate Smallegange analüüsis koos oma kaastööliste Niels Verhulsti ja Willem Takkeniga põhjalikult inimese higi keemilist koostist.

Uuringute põhitulemuse võib kokku võtta ühe lausega: eelistatult inimese verd imevad sääsed puurivad iminoka sisse, kuna neid peibutavad inimese higis leiduvad keemilised ühendid.

"Meie nahal elutsevad mikroorganismid kasutavad surnud naharakke ja higi enda toiduks ning seetõttu tekivad lenduvad ained, mis tekitavad tugeva lõhna," selgitas Smallegange.

Inimese higi lõhn on loomariigis ainulaadne. Higi sisaldab vett, aminohappeid, sooli , kusiainet, ammoniaaki, piimhapet ja mitmeid erinevaid karboksüülhappeid. Just viimased tekitavadki spetsiifilise higilõhna. Kui kõik need ained laboris kokku segada, muutuvad sääsed väga huvitatuks, kuid mis täpselt seda põhjustab, on esialgu selgusetu.

Inimese ettekujutuses haisevad pigem kõik teised loomaliigid, kuid lindude ja imetajate uurimisel on selgunud, et nende loomade nahalt lendub vähem aineid. Näiteks kanasulgedelt ja kaelkirjaku karvadelt on orgaanilisi happeid leitud ülivähe.

Wageningeni ülikooli uurijad võrdlesid inimahvide ja inimese nahanäärmete paiknemist ja eritiste tootmist. Higinäärmete paiknemine inimese kehal on üsna sarnane šimpanside ja gorilladega, kuid nende loomade eritistes on rohkem õlisid, mille ülesandeks on ilmselt kehakarvade kaitsmine.

Inimese kehalõhnad muutuvad elu jooksul. Täiskasvanud inimese ja lapse higi koostis on erinev, teismeeas näärmed muutuvad ja sinna asuvad elama bakterid. Täiskasvanud võivad küll oma väikelapsed lõhna järgi ära tunda, kuid laste lõhn on tunduvalt nõrgem kui täiskasvanutel. Samuti toodab lapse keha vähem higi. Ka uuritud sääseliigid hammustasid imikuid ja väikelapsi harvem.

Meeste ja naiste higistamine seevastu on ootamatult sarnane. Treenides ja füüsilist tööd tehes toodab meeste keha küll rohkem higi, kuid haisutekitajate ehk siis lenduvate orgaaniliste hapete tootmises valitseb sugude vahel õnnis võrdsus. Ilmselt sisaldab meeste higi lihtsalt rohkem vett.

Mõnikord võib tugevast kehalõhnast kasu olla. Teismeliste ja noorte täiskasvanute higilõhn annab signaale suguküpsuse saabumise kohta.  Mõned uuringud on näidanud, et inimesed suudavad üksteist ära tunda näiteks ainuüksi käte lõhna järgi.

Inimese kehalõhn erineb seega teiste imetajate omast, kuid see "miski", mis sääsed hulluks ajab, vajab veel täpsemat uurimist.

• Tweet