2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Keskmine sõrm, ☺ ja “tibla”
29.12.2010 17:30

Keskmine sõrm, ☺ ja “tibla”

Indrek Reiland
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (6)

Kuu aega tagasi näitas Soome suusahüppaja Harri Olli peale kesist 77-meetrist hüpet kaamera suunas keskmist sõrme.

Võistluse korraldajad otsustasid Olli eemaldada ning Soome koondise peatreener heitis ta koondisest välja. Miks? Nagu internetiportaalides koheselt küsiti: mida keskmine sõrm tähendab ja mida Harri Olli seda näidates tegi, et selline karistus ära teenida?

Keskmine sõrm ei ole küll sõna, kuid sõnad ei ole ka ☺, ☹ ja teised emotikonid, milleta me internetisuhtlust enam ette ei kujutaks – sellest hoolimata on need märgid tähenduslikud ja nendega saab teha samasuguseid tegusid kui sõnadega.

Sõnade ja märkide tähendust võib iseloomustada kui seda, mida me peame nende kohta teadma, et oskaksime neid õigesti kasutada. Vihje selle kohta, milles sõnade ja märkide tähendus seisneb, saame, kui keskendume hetkeks tõsiasjale, et kasutame sõnu peamiselt selleks, et üksteisele maailma kohta informatsiooni edastada ning oma mõtteid, tundeid ja teisi vaimuseisundeid väljendada. Kui ma tean, et väljas on külm, ja tahan seda informatsiooni sulle edastada, siis saan seda teha kasutades lauset “Väljas on külm”.

Kui mul on valus ja ma tahan seda vaimuseisundit väljendada, siis saan seda teha kasutades sõna “Ai!”. Sõna tähenduseks võib seega pidada selle konventsionaalset seost mõne asja, omaduse või vaimuseisundiga.

Näiteks “Mina” on konventsionaalselt seotud selle kasutajaga, “pikk” omadusega olla pikk ning “Oi!” üllatusega.

Kui ma kasutan lauset “Ma olen pikk”, siis edastan informatsiooni, et Indrek on pikk, kui Toomas-Hendrik Ilves kasutab sama lauset, siis edastab ta informatsiooni, et Toomas-Hendrik on pikk. Kui näitleja kasutab laval sõna “Oi!”, siis väljendab ta üllatust, sõltumata sellest, et ta tegelikult on samas olukorras juba paarkümmend korda olnud ja ei ole sugugi üllatunud. Sellise kasutuse teebki võimalikuks selle sõna konventsionaalne seos üllatusega – seos, mis eksisteerib sõltumatult kasutaja enda kavatsustest ja vaimuseisunditest.

Keelefilosoofiliselt ja keeleteaduslikult oluliseks küsimuseks on, kuidas saame sõnade tähendusi, nende konventsionaalseid seoseid asjade, omaduste või vaimuseisunditega, teoreetiliselt kirjeldada. Olemasolevad filosoofide poolt loodud ning keeleteadlaste poolt semantika ehk tähendusteooria tegemiseks kasutatavad raamistikud võimaldavad meil enam-vähem rahuldavalt kirjeldada sõnade nagu “külm” ja “pikk” tähendust, kuid jätavad meid hätta juba nimesõnadega nagu “Indrek” ja “Toomas-Hendrik”, mis on nimedeks paljudele erinevatele inimestele ning osutussõnadega nagu “see”, “too”, ja “tema”, millega saab osutada paljudele erinevatele asjadele.

Oma doktoritöös üritan luua uut raamistikku, mille abil saaksime teoreetiliselt kirjeldada nii nende sõnade kui ka sõnade nagu “Tere!”, “Ai!”, “Oi!” ja märkide nagu keskmine sõrm ja ☺ tähendust. Juhtivaks ideeks on, et kõigi sõnade ja märkide tähendusi saab kirjeldada määrates kindlaks nende kasutustingimused, tingimused mille korral on sõnade kasutus keeleliselt korrektne. Lihtsustatult võib lause “Väljas on külm” ning sõnade “Ai!”, keskmise sõrme ja ☺ kasutustingimusi kirjeldada järgmiselt:

1. Kasuta “Väljas on külm” siis ja ainult siis kui sa usud, et väljas on külm.

2. Kasuta “Ai!” siis ja ainult siis kui sul on valus.

3. Kasuta ☺ siis ja ainult siis kui sa oled positiivses vaimuseisundis (rõõmus, õnnelik jne.)

4. Kasuta keskmist sõrme kellelegi suunatult siis ja ainult siis kui oled tema suhtes negatiivselt meelestatud (halvakspanu, põlgus, vaenulikkus jne.)

Loodav raamistik aitab meil paremini mõista, kuidas suhtlemine toimib ning annab keeleteadlastele uued tööriistad. Samas võimaldab see ka senisest palju täpsemini kirjeldada nende sõnade tähendust, mis paistavad konventsionaalselt olevat seotud nii teatud omadusega kui ka teatud meelestatusega kõigi suhtes, kellel see omadus on, mis on oluline nii sõnavabadust puudutava seadusandluse kui ka solvanguid puudutava kohtupraktika jaoks.

Toon siinkohal ühe näite. 2002. a. esitasid riigikogu liikmed Viktor Andrejev, Jevgeni Tomberg ja Valentina Võssotskaja Avaliku Sõna Nõukogule kaebuse, väites, et Eesti Päevalehes ilmunud reklaam “Ei loe Päevalehte? Järelikult tibla.” on rahvuslikku vaenu õhutav, kuna sõna “tibla” on venelasi halvustav.

Nõukogu nendega ei nõustunud, kuid kuulutas reklaami siiski hea tavaga vastuolus olevaks, kuna eelnenud lausele järgnes lause “Ole õige eestlane, loe kindlasti!”, mille lisamisega loodud vastandust peeti solvavaks. Õigekeelsussõnaraamatu 2006. a väljaandes väidetakse aga et rahvasaadikutel oli õigus, andes meile teada, et “tibla” tähendab venelast ning on HALV ning lisades juhendis, et HALV tähistab halvustavat hinnangulist varjundit.

Olgu sellega kuidas on, kuid seadusandluse ja kohtupraktika jaoks jääb „halvustav hinnanguline varjund“ ähmaseks. ÕS-i praegune sõnastus ei ütle meile piisavalt selgelt, et Eesti Keele Instituut leiab, et iga kord kui sõna “tibla” kasutatakse kellegi kirjeldamiseks halvustatakse ühtlasi kõiki venelasi. Loodava raamistiku abil saame “tibla” tähendust ja selle hinnangulist osa palju täpsemini kirjeldada, määrates kindlaks selle kasutustingimuse. Lihtsustatult:

5. Kasuta lauset “x on tibla” siis ja ainult siis kui usud, et x on venelane ning oled kõigi venelaste suhtes negatiivselt meelestatud (halvakspanu, põlgus, vaenulikkus jne.)

Huvilised peaksid nüüdseks olema saanud vastuse küsimusele, mida keskmine sõrm tähendab. Kuid mida Harri Olli seda näidates ikkagi tegi, et karistus ära teenida? Ta kasutas märki, mis on konventsionaalselt seotud negatiivsete hoiakutega ning väljendas sellega oma halvakspanu või vaenulikkust kõigi televaatajate suhtes. Seda sõltumata sellest, kas ta ka päriselt niiviisi tundis või mitte.

Indrek Reiland õpib USAs Lõuna-California ülikoolis filosoofia doktorantuuris. Tema artikkel on kirjutatud Tartu Ülikooli korraldatud Eesti doktorantide populaarteaduslike artikli konkursi tarbeks. Konkurssi kaasrahastas Haridus- ja Teadusministeerum. Lähinädalail avaldab Novaator valiku sellele konkursile saadetud artiklite paremikust.

23.03.2011 11:04

See teema vajab töepoolest tösist lahkamist. Samas aga juhiksin "raamistiku" iseärasustele, kui seda püüda liialt üldistada (mida autor ka ilmselt teeb, omistades tibla nimetust köigile venelastele!?).
Ilmseim näide: kui inimesel on paremal käel ainult üks sörm, ja see on keskmine. "Raam" vötaks sellelt inimeselt ära hääletusöiguse!?
"Tibla" - ei ole kunagi olnud venelasi kollektiviseeriva tähendusega, kuivörd Eestisse vägivalselt sissetungijate, siin röövivate, pöletajate ja vägistajate (kaasajal ka küüditajate!) sünonüümiks. Näiteks eestlasel ei olnud vajadust uussöna järgi (kvisling vm.) - ka eestlane oli tibla, kui ta nimekirju koostas ja inimesi püüdis, nii metsast kui kodudest!
Ameerikas oleks raske kasutada "raamistikku" näiteks eestikeelsele sönale/tähendusele "neeger", nii et see ameeriklasi ei riivaks! Vöi kes selgitaks sellele "suurrahvale", et nimelt neegrite "mustamine" - oleks solvang.
Autor ei ole taibanud aga pöliselt kogu eesti rahvast solvavat sönapaari: "Tschuudi /Ts*udskoje järv/ozero"! Miks siis? Kas sellepärast, et nii on kaartidel - ja venelaste poolt kirjapandud? Kas ei tule siin tösise töö asemel välja mingi lingvibistrika?

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus