02.12.2011 08:18
Koolikiusaja loomadega ei jõhkrutse
Foto: Shutterstock/hawaya
Kuigi rohked ebaõnnestumised võivad lapsest teha
koolikiusaja, ei muuda need last veel loomapiinajaks, näitas värske uuring.
Ajakirjas Journal of Interpersonal Violence avaldatud uuring leidis, et nii teiste kiusamine kui loomadega jõhkrutsemine on seotud
erinevate antisotsiaalse käitumise vormidega, sealhulgas kaklemise, koolist
puudumise, valetamise ja varastamisega.
Üheks last kiusajaks muutvaks teguriks on seejuures talle
pandud liiga rasked või ohtlikud kohustused.
Loomade kallal jõhkrutsemine on pigem seotud aga vandumise ja sõnadega
haiget tegemisega. Loomapiinamist soodustavad ka vangalakaristust kandnud
täiskasvanuga ühes majapidamises elamine ning seksuaalse kuritarvitamise
kogemine.
Michigani ülikooli teadlase ja uuringu autori Brian
Perroni sõnul on lapse koolikiusajaks muutumisel oluline roll kuhjuval ebaõnnel
ja halval saatusel. "Samuti näitas uuring, et kiusamist ja loomadega
jõhkrutsemist kutsuvad esile erinevad mehhanismid," lisas Perron
Uuringu autorid kasutasid USA üleriigilise alkoholi ja
sellega seotud seisundite epidemioloogiauuringu andmeid. Selle uuringu järgi
oli koolis teisi kiusanud peaaegu 2000 ning loomadega jõhkralt käitunud ligi
500 küsitluses osalenut, 32 000 vastanut ei olnud käitunud kummalgi viisil.
Kogu elu teisi kiusanud ja loomadega jõhkrutsenud
inimeste seas domineerisid mehed, üksi elavad, madalama hariduse ja väiksema
sissetulekuga. Alla 35-aastaste seas oli kiusajaid ja loomadega jõhkrutsejaid
rohkem kui eakamate seas.
Lisaks näitas uuring , et kiusamist ja loomadega
jõhkrutsemist esines rohkem alkoholi ja mõnuainete pikaajaliste tarvitajate
seas.