Kuhu kadusid viimased neandertallased?

Eelajalooliste tööriistade põhjal võib järeldada, et viimased neandertallased elasid Põhja-Venemaal polaarjoone lähedal ning surid välja seniarvatust hiljem.

Prantsusmaa Toulouse Le-Mirail' ülikooli arheoloogi Ludovic Slimaki sõnul võib Uurali mäestikust leitud asuala olla üks neandertallaste viimaseid pelgupaiku, kirjutas National Geographic.

Neandertallased domineerisid Euroopas ligikaudu 200 000 aastat, enne, kui inimesed umbes 45 000 aastat tagasi siiakanti saabusid.

See, kas inimesed ja neandertallased kunagi ühiselt eluala jagama pidid, on tänini teadlaste tõsiste arutelude objekt. Samuti pole vastust, miks jäi lõpus peale Homo sapiens, ehk arukas inimene.

Varasema arheoloogilise materjali põhjal on teada, et neandertallaste viimased teadaolevad pelgupaigad asusid Pürenee poolsaarel, praegustel Hispaania, Portugali ja Gibraltari aladel.

Kes neid tööriistu kasutas?

Kesk-Soomega samal laiuskraadil asuvast Bõzovajast leitud sajad kivist tööriistad võivad neandertallaste Euroopa asualade kaardi aga ümber joonistada.

Mammutiluude ja tööriistu ümbritsenud liivaterade dateerimine viitab sellele, et viimati elati sellel asualal umbes 33 000 aastat eest.

Dateerimiseks kasutati radioaktiivse süsiniku meetodit ning luminestsents dateerimist, mis võimaldab kindlaks teha, millal puutusid esemed viimati kokku päikesevalgusega.

Arvatakse, et 33 000 aasta eest olid neandertallased suures osas juba välja surnud.

Bõzovaja tööriistadelt leitud uuristused ja kraaped viitavad, et nende valmistamisel on kive omavahel kokku taotud. See liigitab leiud Moustier' kultuuri alla, ehk neid riistu võisid kasutada neandertallased.

Kuigi tööriistad on selgelt neandertali päritolu, ei anna need lõplikku vastust selle kohta, kes 33 000 aastat tagasi Bõzovajas ikkagi elasid.

Sealt ei ole leitud neandertallaste ega inimeste säilmeid, kuigi kaevamistööd on seal toimunud juba 1960ndatest aastatest alates.

Uuringut juhtinud Slimak rõhutab siiski, et Euroopast on sellist tüüpi tööriistu leitud ainult neandertallaste elupaikadest ning need pole kunagi olnud nii hilist päritolu.

Mujal Euroopas elutsesid sel ajaperioodil juba inimkonnad ning tööriistu ei valmistatud enam neandertallaste kombe kohaselt.

Ta lisas, et võimaliku neandertallaste elupaigana ei ole Bõzovaja asustus märkimisväärne mitte ainult oma hilise päritolu, vaid ka asukoha poolest, sest see asub üldtunnustatud neandertallaste elualadest 1000 kilomeetrit põhja pool.

Nii võib järeldada, et Bõzovaja neandertallased suutsid sel ajal Euroopas valitsenud äärmiselt külmas kliimas ellu jääda.

Erik Trinkaus Missouris asuvast Washingtoni ülikoolist hoiatab, et ainult tööriistad ei ole lõplik tõestusmaterjal selle kohta, et nende kasutajateks olid neandertallased, mitte inimesed.

Tema sõnul märgivad ka uuringu autorid ise, et tööriistade põhjal bioloogilise inimvormi osas järelduste tegemisel peab olema ettevaatlik ning seda eriti perioodil, mil Euroopasse ilmusid esimesed kaasaegsed inimesed.

Näiteks on tema sõnul teada, et varajased inimesed kasutasid neandertallaste stiilis valmistatud tööriistu Edela-Aasias ja seega ei ole tööriistade leid lõplikuks tõestuseks, et Bõzovajas elasid neandertallased.

Isegi kui selgub, et Bõzovajast leitud tööriistad on kaasaegsete inimeste kätetöö, on leid Slimaki sõnul siiski põnev. See oleks esmakordne tõend, et Euroopas elanud inimesed kasutasid edasi väljasurnud neandertallaste töövõtteid.

Uuring avaldati ajakirjas Science.

• Tweet