04.10.2011 13:45
Kui kiire on inimese evolutsioon tänapäeval?
Inimese evolutsiooni jätkumise tõendeid on raske märgata. Siiski tekivad geneetilised muutused juba mõne inimpõlvkonna jooksul, näitas Quebeci ülikooli uurimus.
Inimese bioloogiline evolutsioon tänapäevases ühiskonnas on väga põnev küsimus. Võib teoretiseerida, et praegustes tingimustes on kadunud suur osa valikusurvest ning seetõttu on evolutsioon muutunud aeglasemaks.
Tegelikult on olemas märgid evolutsiooni toimumise kohta ning tõendid, et areng võib toimuda üsna kiiresti. Neid signaale on siiski raske märgata.
Aastatel 1800-1940 langes Kanada ühes piirkonnas esmassünnitajate vanus 26 aastalt 22 aastani. Suurenenud viljakus võis olla kasulik 19. sajandi maapiirkonna elanikele, kuid tänapäeval pole suurpere eelised niivõrd ilmsed.
Quebeci ülikooli geneetiku Emmanuel Milot´arvates ei saa sünnitajate nooremaks muutumist selgitada kultuuriliste muutuste ega keskkonnamõjudega. Pigem on tegemist bioloogilise evolutsiooni märgiga.
Milot´uurimismeeskond võttis aluseks katoliku kiriku sündide, abielude ja surmade registri Ile aux Coudres´i piirkonnas. See on ajalooliselt olnud kõrvaline ja üsna isoleeritud asula St Lawrence´i lahe ühel saarel, mille elanike emakeel on prantsuse keel.
Esmassünnitajate nooremaks muutumine 140 aasta jooksul polnud ainus fakt, mis vihjas geneetilistele muutustele. Sünnitajate noorenemiselt võivad põhjustada ühiskondlikud hoiakud ning arstiabi paranemine, samuti parem toit, millega seletatakse inimeste keskmise pikkuse suurenemist. Geneetikute tähelepanu äratas ka see, kuidas sünnitajate vanus muutus.
Noorenemismuster sobis teooriaga, et muutuse taga on looduslik valik. Kuna kirikuraamatud sisaldasid palju infot, olid võimalik täpsemaid selgitusi otsida. Kui esmasünnitajate noorenemise põhjuseks oleks olnud kvaliteetne toit, oleks pidanud langema ka väikelaste suremus. Kuid seda ei juhtunud. Samuti polnud muutuste põhjuseks see, et inimesed hakkasid pidama muid ameteid peale taludes töötamise.
Milot´ sõnul selgus rahvastikuandmete analüüsimisel, et pärilikud tegurid mõjutasid sünnitusiga 30-50 protsendil juhtudest. Ülejäänute puhul oli tegemist ühiskondlike mõjudega. “Kultuur vormib selles inimasurkonnas valikusurvet, mis avaldab mõju naiste sünnituseale. Kultuuritaust andis kindlatele geenikombinatsioonidele valikueelise,” ütles ta.
Uurija lisas: “Tihti arvatakse, et inimese evolutsioon on jäänud toppama, sest kultuur ja tehnoloogia ei lase looduslikul valikul toimida. Uurimus tõendab, et inimesed evolutsioneeruvad ning mikroevolutsiooni tulemusi on võimalik näha juba mõne põlvkonna möödudes.”
Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.