18.06.2010 07:46
Kui suur on eestlaste keskmine IQ?
Milles
on Eesti Belgia, Kanada, Soome ja Rootsiga täpselt ühel pulgal?
Vastus: kõigi nende riikide elanike keskmine
IQ on 99 punkti. Lätis on keskmine intelligentsus 98, Venemaal 97 ja Leedus 91
punkti.
Keskmiselt kõige intelligentsemad inimesed
elavad Aasias riikides: Hong Kongis 108, Lõuna-Koreas 106, Taivanis ja Jaapanis
105.
Madalamad väärtused on saadud Aafrikas, näiteks
Ekvatoriaal-Guineas 59 punkti.
IQ
seotud majanduseduga
Kaheksa aastat tagasi avaldasid Richard Lynn Ulsteri
ülikoolist ja Tatu Vanhanen Tampere ülikoolist raamatu, mis sisaldas rahvuslikke
IQ-väärtusi maailma 192 riigi kohta. Nad leidsid, et riikide keskmine IQ-näitaja
on väga selgelt seotud riigi majanduseduga. Mõned riigid on teistest rikkamad,
sest seal elavad targemad inimesed, kõlas nende järeldus.
Kriitikud leidsid seepeale, et riikide
keskmised intelligentsusnäitajad ei näita õigupoolest mitte midagi. Vanhaneni
suhtes algatati Soomes isegi uurimine, sest Aafrika riikide madalate keskmiste IQ-tasemete avaldamine halvustas väidetavalt mustanahalisi. Kuid tõstetud
süüdistused ei leidnud kinnitust.
Mitmed uuringud on näidanud, et selle vahel,
kuidas eri riikide õpilased saavad hakkama rahvusvaheliste testidega ning riigi
keskmise intelligentsusel on otsene seos.
Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna
emeriitprofessor Jaan Mikk ja Põhja-Iirimaa Ulsteri ülikooli psühholoogia
emeriitprofessor Richard Lynn otsustasid võrrelda, kuidas klapivad needsamad
riikide keskmised intelligentsustestide näitajad ning õpilaste PISA testi
tulemused.
Suur kokkulangevus
2006. aastal korraldas OECD 56 riigi 15-
aastastele kooliõpilastele PISA testid, et kontrollida nende oskusi
loodusainetes, matemaatikas ja lugemises. See on suurim rahvusvaheline test,
milles eri riikide õpilaste oskusi võrreldi, kokku osales üle 400 000 inimese.
Esmakordselt oli osalevate riikide seas ka Eesti.
Jaan Miku sõnul oli IQ-testide keskmiste
tulemuste ja PISA testides õpilaste saavutatud keskmiste tulemuste
kokkulangevus väga suur, korrelatsioon koguni 0,935.
Tema sõnul on see ka loogiline, sest nii intelligentsustestid
kui rahvusvahelised ainetestid mõõdavad õpilaste kognitiivseid võimeid.
„Esmatähtis on koolis õpilaste tunnetuslike
võimete arendamine. Huvi ja õpimotivatsiooni arendamine on väga oluline tee
õpitulemuste tõstmisel,“ ütles Mikk.
Lynn ja Mikk avaldasid artikli ajakirjas
Intelligence.
Mis
mõjutab IQd?
Intelligentsusnäitajaid võib soodustada
kooliharidus, kui see on kõigile kättesaadav, siis tõuseb ka riigi keskmine
intelligentsusnäitaja.
Nii näiteks kerkis Dominikaanis keskmine IQ 35
aastaga 18 punkti seoses sellega, et riigis muudeti kooliharidus kohustuslikuks
„Kuid mõju on ka teises suunas. Targad
õpilased mõjutavad ka haridust,“ ütles Mikk.
Lisaks haridusele on rahvuste keskmise
IQ-taseme puhul leitud üsna selge seos oodatava keskmise elueaga.
Samamoodi on leitud seos HIVi leviku ja
rahvusliku intelligentsusnäitajaga. „Kõrgema intelligentsusega kaasneb
mõistlikum käitumine, mis omakorda vähendab nakatumist,“ ütles Mikk.
Kuidas
IQd tõsta?
„Peamiselt mõjutab intelligentsust siiski
pärilikkus,“ ütles Mikk.
Siiski on teatud mõju haridusel, riigi
majanduslikul olukorral ja toitumisel.
Viimasel sajandil on kesmine IQ tõusnud kümnendi kohta
umbes 3 punkti võrra. Seda on seletatud paranenud toitumise, väiksemate
perekondade ja hariduse parema kättesaadavusega.