07.09.2011 14:15

Kuidas kõige kiiremini lennukile pääseda?

Piret Pappel
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (0)
Tagasi
Edasi

Foto:

Tõuklemist ja trügimist saab edukalt vältida.

Erinevate pardale mineku viiside testimisel selgus, et kõige parem on see, kui igas reas saab korraga oma kohale minna vaid üks reisija. Nii välditakse üksteisest üle ronimist ja ummikuid vahekäigus.

Fermilabi astrofüüsik Jason Steffen lasi arvutil võimalike variantide seas kõige kiirema pardalemineku välja otsida juba 2008. aastal.

Simulatsioon näitas, et parim viis on see, kus kõigepealt võtavad oma koha sisse ühe lennukikülje aknaaluste kohtade reisijad, kuid üle rea, alustades tagantpoolt. Seejärel toimub sama peegelpildina ka teisel pool. Siis istuvad reisijad järgmistele vabadele aknaalustele kohtadele, jälle tagantpoolt alustades. Sama kordub ka keskmiste ning vahekäigu-poolsete istmetega (vt joonist).

"Nii saab inimesed mööda lennuki vahekäiku ära hajutada," selgitas Steffen.

Teadlane avaldas oma mudeli ajakirjas Journal of Air Transport Management juba üle kahe aasta tagasi. Vahepeal tegeles Steffen oma tavapärase uurimisteemaga ning otsis väljaspool Päikesesüsteemi paiknevaid planeete. Siis leidsid tema artikli teleprodutsendid, kes soovisid arvutimudeli poolt soovitatut päriselt testida.

Katse tehti filmitööstuse jaoks ehitatud lennukimudelil, selles osales üle 70 vabatahtliku.

Katsealused sisenesid lennukisse erinevatel viisidel. Esiteks traditsiooniliselt reaplokkide kaupa, alustades tagumisest paremast nurgast. Seejärel niinimetatud Wilma-meetodil, kus kõigepealt pääsesid oma kohtadele akna all istujad vabas järjekorras. Katsetati ka Steffeni meetodit ja lennukisse minekut täiesti juhuslikus järjekorras.

Üllatuslikult oli kõige rohkem kasutatav viis - reaplokkide kaupa paigutamine kõige aeglasem. Kulus 6 minutit ja 54 sekundit, kuni kõik katsealused olid oma koha leidnud.

Ajakulu tekitas see, et koha saamiseks pidid paljud inimesed teistest juba samas reas istujatest mööda ronima.

Isegi täiesti juhuslikus järjekorras lennukileminek osutus sellest kiiremaks – lennuk täitus 4 minuti ja 44 sekundiga.

Kõige efektiivsemaks osutus Steffeni poolt välja pakutu– sel kombel said kõik pardale 3 minuti ja 36 sekundiga.

Astrofüüsik oli rõõmus, et tema loodud simulatsiooni läbimängimine andis hea tulemuse. Tema sõnul võiks pardalemineku aja optimeerimine säästa lennufirmadele hulga raha.

Iseasi, kas laste või sõpradega koos olevad reisijad on nõus alluma sellisele rangele korrale ning eraldi aegadel lennukisse astuma. Meetodi väljapakkuja usub siiski, et inimesed on heatahtlikud, kui selline pealemineku korraldus nende aega kokku hoiab.

08.09.2011 12:13

Võtke rahvas kohanumbrite järgi rivvi, parem külg ja paaritud ja v,külg ja paaresnr. ühed /kui on 2 ust/ tagant peale, teise külje omad eest., või uks uks, üks paremalt ja teine vasakust rühmast, kohmitsevad lennuki erinevas küljes ja tähtede järgi A ja Fja tagant peale,,, no, 33-35 reast või kui suur lennuk on. See ikka ekipaazi asi, kui kiiresti ja mõistlikult nad oma salongi paigutavad. sõnaga: A ja F esimene kahene grupp, ridade alusel, siis B ja E gr4upp reanr. järgi, tagant ette., siis siseääred- C ja D eraldi grupeerida, paaris ja paaritud read. Nii vist oli alguseski. Saab ju küll. No võiks ju teada, et paaritu reanr, ma asun siis paremasse sappa, mida suurem nr, seda etepoole, Võiksid need muiduseisvad tädid lennujaama peäleminekutorusse saatjad asja korda tegema, hüüdma, kohale, suunama .... saab küll, kui viitsitakse liigutada. Ammu pidanuks, see tobe rabelemine, kui C ja B on kohal ja siis ilmub A, 2 eelmist tõusevad veel vahekohta ette, B ja C, rääkimata,kui sama rea D ja E ka veel püsti ajavad, sest saabus F, terve järjekord ootab ja ootab, parem reastamisel oodata, kui kitsas toolidevahes ja ikkagi valesti komplekteeruda, kui oma reani jõuad??

Lisa kommentaar

 

A. Pickering/Wikimedia Commons 15:05

Kuidas tulevad head mõtted?

Uitav meel aitab probleeme lahendada.

Ikar.us/Wikimedia Commons 21.05.2012 11:50

Depressioon muudab internetikasutust

Veedad tunde internetis ja värskendad pidevalt lemmiklehekülge? Sul võib olla depressioon.

18.05.2012 10:44

Aasta parimad illusioonid: inetud näod (3)

Arvutis fotosid klõpsinud tudeng avastas senitundmatu psühholoogilise fenomeni.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

08.05.2012 10:45

Kes jäävad Facebooki lõksu?

Facebooki-sõltlasi tekib aina rohkem. Kes muutuvad võrgustiku orjadeks?

04.05.2012 12:49

Kus tekivad vasakukäeliste inimeste emotsioonid?

Käelisus mõjutab seda, millises ajupoolkeras tekivad tundmused, näitas ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

26.04.2012 11:39

Miks on vasakukäelised vähemuses?

Käe-eelistust mõjutavad koostöö ja konkurents.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

18.04.2012 12:54

Kas Darwin sai emotsioonidest valesti aru?

Näoilmete mõistmine võib olla kultuuriti erinev, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academies of Science ilmunud uurimus.

16.04.2012 13:17

Kus elab iseloom?

Ärevate ja rahulike inimeste aju töötab erinevalt.

12.04.2012 12:13

Koostöö kasvatas aju suureks ja keerukaks

Milleks on inimesele vajalik tohutu suur peaaju?

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

09.04.2012 15:35

Pikad pausid ei takista keeleõpet

Võõra keele ajutine unarusse jätmine tuleb pigem kasuks, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud uurimus.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.

31.03.2012 00:47

Näljaajal sünnib rohkem tüdrukuid (1)

Kommunistliku Hiina sotsiaalpoliitilistest eksperimentidest tingitud 1960ndate aastate näljahäda suurendas oluliselt tüdrukute osakaalu sündide arvus.

18.05.2012 11:38

Aasta parim illusioon: kadunud käsi

Kuidas nägemismeelt trikitades on võimalik aju segadusse ajada.

10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

02.05.2012 11:32

Kasv ja immuunsus võivad olla seotud

Kehapikkuse geneetika on ülimalt keeruline, näitas pügmeede geenide analüüs.

25.04.2012 10:55

Keskaja inimeste räpased raamatud paljastavad omanike harjumusi

Keskajal elanud inimesed olid samasugused nagu meie - kartsid haigusi ning jäid lugedes magama.

19.04.2012 14:35

Lihasöömine tegi inimese edukaks

Energiarikas toit lubas emadel imikud varem rinnast võõrutada.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.