02.12.2014 15:02
Kus on inimese alkoholilembuse juured?
Kas
alkoholi ainevahetuse areng kujundas ahvide evolutsiooni?
Inimkehal
on võime mõõduka etanoolikogusega toime tulla nii, et see ei tekita olulisi
tervisehäireid. Selle eest vastutavad erilised valgud alkoholi dehüdrogenaasid. Seedeelundkonnas
alkoholi lagundamist alustavad molekulid on olemas kõikidel ahvidel.
Siiski
pole näiteks leemurite ja paavianite ensüüm nii tõhus kui inimestel esinev
molekul. Pikka
aega polnud teada, kuidas inimesed endale tõhusama alkoholi dehüdrogenaasi
said.
Biokeemikud
kahtlustasid, et see võis tekkida alles kümmekond tuhat aastat tagasi, kui meest
ja teraviljast hakati kääritatud jooke valmistama. USA Santa Fe kolledži
evolutsioonibioloogide uurimuse kohaselt muutus etanooli lagundav valk tõhusaks
juba kümme miljonit aastat tagasi.
Matthew
Carrigan koostas koos oma kaastöölistega ligi 30 imetajaliigi etanooli lagundava
valgu ehk alkoholi dehüdrogenaasi evolutsioonipuu. Teadlased lõid laboris
iidsete valkude koopiad ja katsetasid nende etanooli lagundamisvõimet.
Tuli
välja, et alkoholi lagundav ensüüm tekkis esimest korda juba 50 miljoni aasta
eest. Iidne valk polnud kuigi tõhus ja suutis hakkama saada vaid tillukeste
etanoolikogustega. Ligikaudu
10 miljonit aastat tagasi tekkis inimese, gorilla ja šimpansi ühisel
eellasel mutatsioon, mis muutis alkoholi dehüdrogenaasi 40 korda efektiivsemaks.
Carrigani
sõnul hakkas tol ajal kliima jahenema. Toitu jäi vähemaks ja praeguste
primaatide esivanemad hakkasid sööma mitte ainult puu otsast korjatud vilju
vaid ka neid, mis olid alla kukkunud ja võisid olla käärinud.
Need
ahvid, kel uut mutatsiooni polnud, muutusid käärinud puuvilju süües uimaseks ja
abituks. Võimsama alkoholilagundamisvõimega primaadid seevastu võisid süüa,
mida soovisid ja suutsid ikka territooriumi kaitsta ning röövloomade eest
põgeneda.
Carrigani
sõnul on ka tänapäevastel puudel elutsevatel ahvidel kehvem alkoholi
ainevahetus. Näiteks orangutanid söövad väga harva käärivaid vilju ning nende
keha lagundab etanooli väga aeglaselt.
Uurija
kinnitusel võib uuring pakkuda selgituse ka inimese napsilembuse päritolule. Kui
iidsel ajal oli põhiliseks toiduks kääriv puuvili, hakkas alkohol seostuma täiskõhutundega.
Kui sööki oli vähe, siis tuli seda võimalusel tarbida võimalikult palju. Nii ongi
inimajus tekkinud seos mõnu tekkimise ja alkoholi tarvitamise vahel.
Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.