Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Kas alkoholi ainevahetuse areng kujundas ahvide evolutsiooni?

Inimkehal on võime mõõduka etanoolikogusega toime tulla nii, et see ei tekita olulisi tervisehäireid. Selle eest vastutavad erilised valgud alkoholi dehüdrogenaasid. Seedeelundkonnas alkoholi lagundamist alustavad molekulid on olemas kõikidel ahvidel.

Siiski pole näiteks leemurite ja paavianite ensüüm nii tõhus kui inimestel esinev molekul. Pikka aega polnud teada, kuidas inimesed endale tõhusama alkoholi dehüdrogenaasi said.

Biokeemikud kahtlustasid, et see võis tekkida alles kümmekond tuhat aastat tagasi, kui meest ja teraviljast hakati kääritatud jooke valmistama. USA Santa Fe kolledži evolutsioonibioloogide uurimuse kohaselt muutus etanooli lagundav valk tõhusaks juba kümme miljonit aastat tagasi.

Matthew Carrigan koostas koos oma kaastöölistega ligi 30 imetajaliigi etanooli lagundava valgu ehk alkoholi dehüdrogenaasi evolutsioonipuu. Teadlased lõid laboris iidsete valkude koopiad ja katsetasid nende etanooli lagundamisvõimet. 

Tuli välja, et alkoholi lagundav ensüüm tekkis esimest korda juba 50 miljoni aasta eest. Iidne valk polnud kuigi tõhus ja suutis hakkama saada vaid tillukeste etanoolikogustega. Ligikaudu 10 miljonit aastat tagasi tekkis inimese, gorilla ja šimpansi ühisel eellasel mutatsioon, mis muutis alkoholi dehüdrogenaasi 40 korda efektiivsemaks.

Carrigani sõnul hakkas tol ajal kliima jahenema. Toitu jäi vähemaks ja praeguste primaatide esivanemad hakkasid sööma mitte ainult puu otsast korjatud vilju vaid ka neid, mis olid alla kukkunud ja võisid olla käärinud.

Need ahvid, kel uut mutatsiooni polnud, muutusid käärinud puuvilju süües uimaseks ja abituks. Võimsama alkoholilagundamisvõimega primaadid seevastu võisid süüa, mida soovisid ja suutsid ikka territooriumi kaitsta ning röövloomade eest põgeneda.

Carrigani sõnul on ka tänapäevastel puudel elutsevatel ahvidel kehvem alkoholi ainevahetus. Näiteks orangutanid söövad väga harva käärivaid vilju ning nende keha lagundab etanooli väga aeglaselt.

Uurija kinnitusel võib uuring pakkuda selgituse ka inimese napsilembuse päritolule. Kui iidsel ajal oli põhiliseks toiduks kääriv puuvili, hakkas alkohol seostuma täiskõhutundega. Kui sööki oli vähe, siis tuli seda võimalusel tarbida võimalikult palju. Nii ongi inimajus tekkinud seos mõnu tekkimise ja alkoholi tarvitamise vahel.

 Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

• Tweet