22.11.2011 17:32

Maailm on tõesti väike

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)

Väiksem, kui arvata oskate.

Kui te satute mõnda suurde rahvusvahelisse lennujaama ja jälgite seal ringi sebivaid inimesi, siis need maailma eri paigust tulnud ei pruugi olla teile üldse nii võõrad.

Teie ja vabalt valitud maakera elaniku vahel kehtib reegel: teie sõbra sõber tunneb selle juhuslikult valitud inimese sõbra sõpra. Vähemalt kehtib see keskmiste suhtluskeskkonna Facebook kasutajate kohta.

Itaalia Milano ülikooli ja suhtlusvõrgu Facebook juures töötavad teadlased avaldasid äsja kaks uuringut, milles näitavad, et väikese maailma teooria peab paika, ainult maailm on vahepeal veel väiksemaks muutunud.

1960ndatel tegi Ameerika sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram kuulsad eksperimendid, milles tõestas, et kahe juhuslikult valitud ameeriklase vahel kontakti loomiseks on vaja keskmiselt kuut inimest.

Toona ei olnud olemas veel internetti ning eksperimente tehti postkaartidega. Juhuslikult valitud inimestel Nebraskast ja Kansasest paluti saata postkaart Ameerika idarannikule, Bostonis elavale börsimaaklerile. Maakleri aadressi polnud antud, kuid kirjas oli palve saata kiri edasi kellelegi, keda saatja arvab elavat Bostonis adressaadi lähedal. Ilmnes, et juhuslikult valitud ameeriklaste vahel tegi kaart enne kohalejõudmist viis hüpet, ehk käis läbi keskmisel kuue inimese käest.

Kaugel Siberis elava venelase ja Peruu mägiküla elaniku omavahelise seose võib olla vaid neli inimest. Eeldusel, et kõik nad on Facebooki kasutajad, väidavad teadlased. Näite puhul tuleb siiski tähele panna, et Venemaal on Facebook üsna väikese kasutajaskonnaga, 4,9 miljonit venemaalast on end selles võrgus registreerinud. Rootslasi on Facebookis umbes samas suurusjärgus.

Kui Milgramil oli kaardisaatjaid veidi alla 300, siis selles uuringus olid vaatluse all 721 miljonit Facebooki kasutajat, ehk kümnendik maakera elanikkonnast. Nende inimeste vahel eksisteerib sotsiaalvõrgustikus 69 miljardit kontakti. Uuringus kasutati Itaalia teadlaste loodud algoritme, mille abil püüti arvutada keskmine vähim kontaktide arv kahe vabalt valitud inimese vahel.

Kogu Facebookis oli see näitaja keskmiselt 4,74 inimest. USAs, kus Facebooki kasutab pool elanikkonnast oli eraldatuse aste 4,37. Rootsi või Itaalia puhul on eraldatuse aste vaid kolm sammu, Eesti puhul ilmselt veelgi väiksem.

Uuringu järgi olid 99,6 % inimestest omavahel ühendatavad viie sammuga. 92 % nelja sammuga. Facebooki kasvuga seoses on inimesed maailmas muutunud omavahel rohkem seotuks.

Facebooki puhul on küsimus muidugi selles, keda peetakse sõbraks. Microsoft uuris suhtluskeskkonna MSN põhjal 2008. aastal, vaadeldes ainult neid, kes tõepoolest omavahel sõnumeid vahetasid. Selle uuringu järgi oli eraldatus 6,6 astet.

Kuigi maailm on üksteisele silmapaistvalt lähenenud, sõbrunevad inimesed pigem siiski omaealiste ja samast riigist pärit inimestega. 84 protsenti Facebooki kontaktidest oli samadest riikidest pärit inimeste vahel. Isegi 60-aastaste näoraamatu kasutajate sõpruskonnas annavad tooni omaealised, ehk 60-aastased.

Ainult kümnendik Facebooki kasutajatest omab vähem kui kümmet sõpra. Viiendikul on alla 25 sõbra. Pooltel kasutajatest on üle saja sõbra. Keskmiselt on ühel kasutajal 190 sõpra.

arxiv.org/abs/1111.4503

arxiv.org/abs/1111.4570

 

D. Becker/Wellcome Images 17.04.2014 17:23

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Biokeemikud leidsid seni tabamatuks jäänud valgumolekuli, mis lubab munarakul spermatosoidiga ühineda.

A. Mason/Flickr 16.04.2014 21:11

30 pole uus 20

Aju hakkab vananema 24. eluaastal.

14.04.2014 15:58

Haigustekitajad vormivad keha kaitsevõimet

Keskkond kujundab immuunsüsteemi rohkem kui geenid.

11.04.2014 14:01

Analüüs: Jeesuse naisest rääkiv käsikiri on ehtne

Jeesuse abielumehestaatusele viitav papüürusetükk pärineb 8. sajandist.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

07.04.2014 15:48

Kuidas töötab kompemeel

140 aastat tagasi kirjeldatud rakkudel on puuteaistingus ootamatult oluline roll.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

21.03.2014 16:19

Emotsioonid mõjutavad nägemist

Kuidas tekkisid hirmu ja vastikust väljendavad näoilmed?

14.03.2014 17:45

Eurooplaste nahk muutub üha heledamaks

Looduslik valik on viimase 5000 aasta jooksul soosinud heledanahalisi.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

26.02.2014 12:19

Kuidas tekkis podagra? (3)

Miljonite aastate tagune toidunappus kaotas inimahvide kehast olulise ensüümi.

25.02.2014 09:58

Inimese aju uueneb elu jooksul

Uued närvirakud lisanduvad juttkehasse.

17.02.2014 17:14

Kas kliima mõjutab kõhuelustikku?

Põhjamaalaste soolestikus elutseb rohkem ülekaaluga seotud baktereid.

14.02.2014 19:14

Videomängud aitavad lugemisraskuste puhul

Vaeglugejad on hädas tähelepanu jagamisega.

12.02.2014 11:53

Kaunid näod mõjuvad ajule narkootikumina

Veetlevate inimeste nägemine pakub närvisüsteemile rahuldust.

10.02.2014 12:56

Inglismaalt leiti ligi miljoni aasta vanused inimeste jalajäljed (2)

Inimesed jõudsid Põhja-Euroopasse varem kui seni arvati.

AFP/Scanpix 15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 15:57

Miks rinnalapsed kehvasti magavad?

Öösiti pidevalt rinda nõudev imik üritab takistada järgmise õe või venna eostamist. Imetavad emad enamasti ei rasestu, sest rinnaga toitmine takistab menstruaaltsükli taastumist.

08.04.2014 14:10

Kohustuste edasilükkamine on geenides

Kalduvus kõike viimasele hetkele jätta on pärilik.

03.04.2014 17:27

Teismelise aju on umbusklik

Noorukid jäävad hätta näoilme põhjal inimeste usaldusväärsuse hindamisega.

31.03.2014 14:58

Kui tähelepanelikud me oleme?

Filmide tegemisel on tavaline aps, kus veeklaas on pooltühi ja sekundi pärast ääreni täis.

21.03.2014 12:19

Kas ajupesu on võimalik?

Asjade meeldivust saab treenida.

06.03.2014 14:51

Kas hoolsa harjutamisega saab lugemisprillidest priiks?

Terav nägemine on seotud aju töökiirusega.

28.02.2014 18:28

Meeste aju on habras

Miks on poiste seas rohkem autismi ja tähelepanuhäireid?

26.02.2014 12:11

Igemehaigused kimbutavad inimesi vähemalt tuhat aastat (1)

Keskaegsete inimeste suus elutsesid parodontiiti tekitavad bakterid.

19.02.2014 11:40

Kellele jäävad unenäod meelde? (2)

Unenägusid mäletavate inimeste aju töötab ka ärkvelolekus erilisel moel.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

14.02.2014 15:34

Kas pornosõltuvus on olemas? (1)

Teaduslikke tõendeid napib.

11.02.2014 17:06

Kohv turgutab mälu

Õigel hetkel tarvitatud kofeiin soodustab mälestuste talletumist.