22.11.2011 17:32

Maailm on tõesti väike

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)

Väiksem, kui arvata oskate.

Kui te satute mõnda suurde rahvusvahelisse lennujaama ja jälgite seal ringi sebivaid inimesi, siis need maailma eri paigust tulnud ei pruugi olla teile üldse nii võõrad.

Teie ja vabalt valitud maakera elaniku vahel kehtib reegel: teie sõbra sõber tunneb selle juhuslikult valitud inimese sõbra sõpra. Vähemalt kehtib see keskmiste suhtluskeskkonna Facebook kasutajate kohta.

Itaalia Milano ülikooli ja suhtlusvõrgu Facebook juures töötavad teadlased avaldasid äsja kaks uuringut, milles näitavad, et väikese maailma teooria peab paika, ainult maailm on vahepeal veel väiksemaks muutunud.

1960ndatel tegi Ameerika sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram kuulsad eksperimendid, milles tõestas, et kahe juhuslikult valitud ameeriklase vahel kontakti loomiseks on vaja keskmiselt kuut inimest.

Toona ei olnud olemas veel internetti ning eksperimente tehti postkaartidega. Juhuslikult valitud inimestel Nebraskast ja Kansasest paluti saata postkaart Ameerika idarannikule, Bostonis elavale börsimaaklerile. Maakleri aadressi polnud antud, kuid kirjas oli palve saata kiri edasi kellelegi, keda saatja arvab elavat Bostonis adressaadi lähedal. Ilmnes, et juhuslikult valitud ameeriklaste vahel tegi kaart enne kohalejõudmist viis hüpet, ehk käis läbi keskmisel kuue inimese käest.

Kaugel Siberis elava venelase ja Peruu mägiküla elaniku omavahelise seose võib olla vaid neli inimest. Eeldusel, et kõik nad on Facebooki kasutajad, väidavad teadlased. Näite puhul tuleb siiski tähele panna, et Venemaal on Facebook üsna väikese kasutajaskonnaga, 4,9 miljonit venemaalast on end selles võrgus registreerinud. Rootslasi on Facebookis umbes samas suurusjärgus.

Kui Milgramil oli kaardisaatjaid veidi alla 300, siis selles uuringus olid vaatluse all 721 miljonit Facebooki kasutajat, ehk kümnendik maakera elanikkonnast. Nende inimeste vahel eksisteerib sotsiaalvõrgustikus 69 miljardit kontakti. Uuringus kasutati Itaalia teadlaste loodud algoritme, mille abil püüti arvutada keskmine vähim kontaktide arv kahe vabalt valitud inimese vahel.

Kogu Facebookis oli see näitaja keskmiselt 4,74 inimest. USAs, kus Facebooki kasutab pool elanikkonnast oli eraldatuse aste 4,37. Rootsi või Itaalia puhul on eraldatuse aste vaid kolm sammu, Eesti puhul ilmselt veelgi väiksem.

Uuringu järgi olid 99,6 % inimestest omavahel ühendatavad viie sammuga. 92 % nelja sammuga. Facebooki kasvuga seoses on inimesed maailmas muutunud omavahel rohkem seotuks.

Facebooki puhul on küsimus muidugi selles, keda peetakse sõbraks. Microsoft uuris suhtluskeskkonna MSN põhjal 2008. aastal, vaadeldes ainult neid, kes tõepoolest omavahel sõnumeid vahetasid. Selle uuringu järgi oli eraldatus 6,6 astet.

Kuigi maailm on üksteisele silmapaistvalt lähenenud, sõbrunevad inimesed pigem siiski omaealiste ja samast riigist pärit inimestega. 84 protsenti Facebooki kontaktidest oli samadest riikidest pärit inimeste vahel. Isegi 60-aastaste näoraamatu kasutajate sõpruskonnas annavad tooni omaealised, ehk 60-aastased.

Ainult kümnendik Facebooki kasutajatest omab vähem kui kümmet sõpra. Viiendikul on alla 25 sõbra. Pooltel kasutajatest on üle saja sõbra. Keskmiselt on ühel kasutajal 190 sõpra.

arxiv.org/abs/1111.4503

arxiv.org/abs/1111.4570

 

PLOS One 23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (3)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

17.07.2014 19:22

Darwini reisiraamatukogu kolis internetti

Purjeka Beagle raamatukogu saab internetis uurida.

16.07.2014 13:02

Jäämees Ötzi kannatas igemehädade all

Teadlased uurivad 5300 aastat tagasi surnud mehe mikrofloorat.

09.07.2014 14:24

Katkendlik uni teeb hajameelseks (3)

Häiritud uni on sama kahjulik kui magamata öö.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

30.06.2014 16:06

Uni hoiab vananeva aju töökorras

Kehv uni toob kaasa mäluhäired.

19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

09.06.2014 20:09

Mälestuste tekkimist saab salvestada (1)

Aju alfalained seavad töömälu mahule piirid.

Timothy Takemoto 07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (1)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

16.07.2014 16:54

Kanep kahjustab aju nautimisvõimet (7)

Kanepi suitsetamine võib olemise korraks mõnusaks teha. Seevastu pikaajalisel kanepilembusel on vastupidine mõju – aju ei oska enam mõnutunnet ja rahuolekut tekitavaid virgatsaineid kasutada.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

08.07.2014 14:18

Mitu geeni on inimesel?

Geenide loendus kahandas nende arvu 1700 võrra.

03.07.2014 20:35

Talvel sünnib rohkem vasakukäelisi poisse

Kas suguhormoonid mõjutavad vasakukäelisuse tekkimist?

27.06.2014 09:03

Mida sõid neandertallased?

Lihasööjateks peetud inimlased tarvitasid tihti taimetoitu.

19.06.2014 15:52

Robot sõidab hääletades läbi Kanada

Üksi rändav masin paneb inimeste usaldusväärsuse proovile.

12.06.2014 17:05

Võõra keele õppimine pidurdab aju vananemist

Inimene pole uue võõrkeele õppimiseks kunagi liiga vana. Vastupidi – keelteoskus hoiab aju noorena.

10.06.2014 14:55

Kaklemine vormis inimese nägu

Miljonid aastad karmi rusikavõitlust jätsid jälje inimese eellaste koljudele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus