05.10.2009 18:03
Majanduslangus pikendab eluiga
Majanduslanguse ajal tõuseb keskmine eluiga tavapärasest
kiiremas tempos. Nii oli see 1930. aastate suure depressiooni ajal ning
tõenäoliselt kehtib selline üllatav seos ka praeguse kriisi ajal.
Michigani ülikooli teadlased José Tapia Granados ja Ana Diez
Roux leidsid seose majanduslanguse ja suremuse vähenemise vahel ning usuvad, et
suudavad sellele nähtusele anda ka mõistliku seletuse, kirjutas LiveScience.
Suure depressiooni ajal tõusis keskmine eluiga USAs tervelt
6,2 aastat. 1929. aastal oli keskmine eluiga Ameerika Ühendriikides 57,1
aastat, neli aastat hiljem aga juba 63,3 aastat. Eluiga suurenes oluliselt nii
meestel kui naistel, nii valgetel kui afroameeriklastel. Seos eluea pikenemise
ja majanduslanguse vahel kehtis ka teistel 20. sajandi lühematel perioodidel,
mil USA majandus kokku tõmbus.
Teadlased on ajakirjas Proceedings of the National Academy
of Sciences ilmunud artiklis toonud välja põhjused, mis nende arvates võivad
olla üllatava ja tavaarusaamadega vastuollu mineva eluea suurenemise taga
majanduslikult rasketel aegadel.
Peamiseks eluea pikendajaks on vähenenud stress. Tugeva
majanduskasvu ajal nõuavad tööandjad töötajatelt enam. Töö muutub pingelisemaks
ning ületunnid tavalisemaks. Maksab selle eest aga töötaja oma tervisega, sest
stress on oluliseks tekkepõhjuseks paljude haiguste puhul. Majanduslanguse ajal
on töötajal aega rohkem ning töö on enam kontimööda. Töötasu võib olla küll
väiksem, kuid seegi võib olla tervisele hoopis hea, sest suitsu ja alkoholi
peale ei saa enam nii palju kulutada. Vähenenud stressitaseme tõttu pole nende
järele enam ka nii suurt vajadust.
Lisaks toovad teadlased välja, et buumi ajal palkavad
ettevõtted sageli puuduvate või väheste kogemustega töötajaid, kellega juhtub
rohkem tööõnnetusi. Kuna majanduslanguse ajal väheneb tööstustoodang, siis
väheneb ka saastetase ning inimesed saavad hingata pisut puhtamat õhku, mis
mõjub keskmisele elueale samuti positiivselt.
Uuringu tulemusi uurides tuleb mõista, et need järeldused kehtivad kogu
ühiskonna kohta keskmiselt. Konkreetne inimene, kes majanduslanguse ajal töö
kaotas, ei pruugi üldisest eluea kasvust midagi võita. Sellele viitab ka
asjaolu, et enesetappude arv majanduslanguste ajal suureneb. Siinkohal kehtib
tugev analoogia ettevõtete ja inimeste vahel. Majanduslangused saavad paljudele
ettevõtetele saatuslikuks, kuid enamik elab raske perioodi üle ning saab
edaspidi osa oluliselt tervenenud majanduskliimast.