24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: Jean-Marie Hullot/Wikimedia Commons

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

Aastaks 2050 elab maailmas praegusest 2,5 miljardit inimest rohkem ja ÜRO andmetel on vaja nende toitmiseks pea kaks korda rohkem toitu.

Juba praegu kannatab maailmas toidupuuduse käes peaaegu miljard inimest ning põllumajandusmaa edasisel suurendamisel on piirid. Probleemi muudavad tõsisemaks ülekalastamine, kasvav veepuudus ning taimekasvatust raskendav kliimamuutus, kirjutas The Guardian.

Pool sajandit tagasi elas maakeral poole vähem inimesi ning siis peeti terendavate näljahädade lahenduseks rohelist revolutsiooni - hübriidseemnete ja keemiliste väetiste kasutamise massilist suurendamist. Selle tulemusel toodetakse täna toiduaineid kaks korda rohkem kui inimpõlv tagasi, kuid me kasutame selleks ka kolm korda rohkem vett. Rahvaarvu kiire kasvamise tingimustes on vaja seega ümber mõtestada kogu maa- ja veekasutus.

Vetikad

Üks võimalus põllumaad suures koguses juurde saada on vetikafarmide rajamine. Vetikad kasvavad kiiresti meres, reostunud vees ning paikades, kus toiduvili tavaliselt häviks.

Suuremad lennundus- ja laevandusettevõtted uurivad võimalusi, et hakata kütusena kasutama vetikaõli. Teadlaste sõnul suudaks vetikafarmid toota optimaalsetes tingimustes ühel hektaril kuni 100 000 liitrit õli. Võrdluseks: ühel hektaril kasvatatavast maisist saaks kõigest alla 3500 liitri bioetanooli. Lisaks saab vetikaid kasutada loomasööda ja väetisena.

Ainuüksi USAs vabaneks bioetanooli tootmise vetikaõliga asendamisel üle 15 miljoni hektari põllumaad ning iga aasta hoitaks kokku miljardeid liitreid kastmisvett. Ka on paljud vetikaliigid söödavad, näiteks Hiinas ja Jaapanis juba süüakse enam kui 50 liiki vetikaid. Lisaks aitavad need kõrvaldada atmosfäärist süsihappegaasi ning neist saab rasvu, õlisid ja suhkruid.

Tehisliha

Tehisliha kasvatatakse tüvirakkudest ning see ei erine tavalisest lihast. Teadlaste sõnul on kunstliku liha tootmine oluline, sest Hiina ja teised kasvavad majandused on suurendanud nõudlust liha järele, mistõttu on kasvanud surve muuta üha rohkem metsa põllumaaks. Kariloomad ja nende sööt võtavad juba praegu enda alla poole kogu maailma haritavast maast, USAs läheb loomasöödaks ligi 70 protsenti teraviljast.

Tehisliha tootmise võimalusi on siiani uuritud peamiselt Euroopas ning esimest kunstlikult toodetud lihast hamburgeri tvõib oodata juba järgmisel aastal. See ei pruugi olla aga kuigi isuäratav, sest lihale annavad värvi ja maitset veri ning rasv, mida on tüvirakkudest keeruline ja kulukas saada. Uuringud on aga näidanud, et tehisliha tootmiseks kulub pärislihast oluliselt vähem vett, energiat ja maad.

Uued teraviljad

Hiina ja Filipiinide teadlased teatasid eelmisel aastal, et on ilma geneetilise muundamiseta aretanud "rohelise superriisi" - riisisordid, mis annavad suurema saagi ning on põuale, üleujutustele, mereveele, putukatele ja haigustele vastupidavamad. Nende lähiaastatel kasutusele võetavate riisisortide suuremast saagikusest piisaks täiendavalt 100 miljoni inimese toitmiseks.

Viimase kahe aastakümne jooksul on taimekasvatuses siiski peamiselt rahastatud geenimuundamisuuringuid, mistõttu on oodata elujõulisemaid ning muuhulgas vitamiinide ja tervislike rasvadega rikastatud teraviljasorte.

Eelmisel aastal kasutati geneetiliselt muundatud teravilja kasvatamiseks ligi 150 miljonit hektarit maad ehk umbes 10 protsenti kogu maailma haritavast maast, kuid enamus sellest oli kaetud peamiselt loomasöödaks mineva maisi, rapsi ja sojaga.

Kõrbete roheliseks muutmine

Enamus maismaast moodustavad kuivad ja põuased alad, mille lähimaks veekoguks on meri. Briti leiutajal Charlie Patonil on visioon tohututest "merevee kasvuhoonetest", kus kasvatatakse toiduaineid ja toodetakse elektrit.

Neis kasvuhoonetes niisutatakse ja jahutatakse kuuma kõrbeõhku külma mereveega, mille tulemusel kondenseerub mage vesi. Kuna selline kasvuhoone toodab üle viie korra rohkem vett kui on vaja taimede kastmiseks, saab ülejääki kasutada ümbruskonnas kasvatatavate taimede jaoks.

Kui näiteks kolme aasta pärast valmivas projektis Sahara Forest on kõrbetingimustes teravilja kasvatamiseks kombineeritud erinevaid tehnoloogiaid, siis üheks lihtsaimaks, kuid samas ka kõige ambitsioonikamaks plaaniks on Aafrika suure rohelise müüri projekt - 11 riiki läbiv 15 kilomeetri laiune ja 7775 kilomeetri pikkune Senegalist Djiboutini ulatuv metsariba, mis peataks Sahara kõrbe laienemise lõunasse ning looks puu-, aed- ja teraviljade kasvatamiseks sobiliku mikrokliima.

Putukad

Üldiselt ei kohta Euroopa ja Ameerika menüüdes ritsikaid, rohutirtse, ämblikke, herilasi, usse, sipelgaid ja mardikaid, kuid Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Aasias süüakse neist vähemalt 1400 liiki. Kasvavate toiduhindade ja maanappuse tõttu on putukafarmide jõudmine meie koduõuele aja küsimus.

Paljud putukad on proteiinirikkad, madala rasva- ja kolesteroolisisaldusega ning neis leidub rohkelt rauda ja kaltsiumi. Putukafarmid võtavad ka vähe ruumi ja on tavalistest farmidest loodussõbralikumad.

Nii ÜRO kui Euroopa Liit on veendunud putukakasvatuse eelistes, näiteks Hollandi valitsus juba uurib putukafarmide rajamise võimalusi.

 

D. Becker/Wellcome Images 17.04.2014 17:23

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Biokeemikud leidsid seni tabamatuks jäänud valgumolekuli, mis lubab munarakul spermatosoidiga ühineda.

A. Mason/Flickr 16.04.2014 21:11

30 pole uus 20

Aju hakkab vananema 24. eluaastal.

14.04.2014 15:58

Haigustekitajad vormivad keha kaitsevõimet

Keskkond kujundab immuunsüsteemi rohkem kui geenid.

11.04.2014 14:01

Analüüs: Jeesuse naisest rääkiv käsikiri on ehtne

Jeesuse abielumehestaatusele viitav papüürusetükk pärineb 8. sajandist.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

07.04.2014 15:48

Kuidas töötab kompemeel

140 aastat tagasi kirjeldatud rakkudel on puuteaistingus ootamatult oluline roll.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

21.03.2014 16:19

Emotsioonid mõjutavad nägemist

Kuidas tekkisid hirmu ja vastikust väljendavad näoilmed?

14.03.2014 17:45

Eurooplaste nahk muutub üha heledamaks

Looduslik valik on viimase 5000 aasta jooksul soosinud heledanahalisi.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

26.02.2014 12:19

Kuidas tekkis podagra? (3)

Miljonite aastate tagune toidunappus kaotas inimahvide kehast olulise ensüümi.

25.02.2014 09:58

Inimese aju uueneb elu jooksul

Uued närvirakud lisanduvad juttkehasse.

17.02.2014 17:14

Kas kliima mõjutab kõhuelustikku?

Põhjamaalaste soolestikus elutseb rohkem ülekaaluga seotud baktereid.

14.02.2014 19:14

Videomängud aitavad lugemisraskuste puhul

Vaeglugejad on hädas tähelepanu jagamisega.

12.02.2014 11:53

Kaunid näod mõjuvad ajule narkootikumina

Veetlevate inimeste nägemine pakub närvisüsteemile rahuldust.

10.02.2014 12:56

Inglismaalt leiti ligi miljoni aasta vanused inimeste jalajäljed (2)

Inimesed jõudsid Põhja-Euroopasse varem kui seni arvati.

AFP/Scanpix 15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 15:57

Miks rinnalapsed kehvasti magavad?

Öösiti pidevalt rinda nõudev imik üritab takistada järgmise õe või venna eostamist. Imetavad emad enamasti ei rasestu, sest rinnaga toitmine takistab menstruaaltsükli taastumist.

08.04.2014 14:10

Kohustuste edasilükkamine on geenides

Kalduvus kõike viimasele hetkele jätta on pärilik.

03.04.2014 17:27

Teismelise aju on umbusklik

Noorukid jäävad hätta näoilme põhjal inimeste usaldusväärsuse hindamisega.

31.03.2014 14:58

Kui tähelepanelikud me oleme?

Filmide tegemisel on tavaline aps, kus veeklaas on pooltühi ja sekundi pärast ääreni täis.

21.03.2014 12:19

Kas ajupesu on võimalik?

Asjade meeldivust saab treenida.

06.03.2014 14:51

Kas hoolsa harjutamisega saab lugemisprillidest priiks?

Terav nägemine on seotud aju töökiirusega.

28.02.2014 18:28

Meeste aju on habras

Miks on poiste seas rohkem autismi ja tähelepanuhäireid?

26.02.2014 12:11

Igemehaigused kimbutavad inimesi vähemalt tuhat aastat (1)

Keskaegsete inimeste suus elutsesid parodontiiti tekitavad bakterid.

19.02.2014 11:40

Kellele jäävad unenäod meelde? (2)

Unenägusid mäletavate inimeste aju töötab ka ärkvelolekus erilisel moel.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

14.02.2014 15:34

Kas pornosõltuvus on olemas? (1)

Teaduslikke tõendeid napib.

11.02.2014 17:06

Kohv turgutab mälu

Õigel hetkel tarvitatud kofeiin soodustab mälestuste talletumist.