24.01.2012 13:50
Mida me tulevikus sööme?
Foto: Jean-Marie Hullot/Wikimedia Commons
Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?
Aastaks 2050 elab maailmas praegusest 2,5 miljardit
inimest rohkem ja ÜRO andmetel on vaja nende toitmiseks pea kaks korda rohkem
toitu.
Juba praegu kannatab maailmas toidupuuduse käes peaaegu
miljard inimest ning põllumajandusmaa edasisel suurendamisel on piirid.
Probleemi muudavad tõsisemaks ülekalastamine, kasvav veepuudus ning
taimekasvatust raskendav kliimamuutus, kirjutas The Guardian.
Pool sajandit tagasi elas maakeral poole vähem inimesi
ning siis peeti terendavate näljahädade lahenduseks rohelist revolutsiooni -
hübriidseemnete ja keemiliste väetiste kasutamise massilist suurendamist. Selle
tulemusel toodetakse täna toiduaineid kaks korda rohkem kui inimpõlv tagasi,
kuid me kasutame selleks ka kolm korda rohkem vett. Rahvaarvu kiire kasvamise
tingimustes on vaja seega ümber mõtestada kogu maa- ja veekasutus.
Vetikad
Üks võimalus põllumaad suures koguses juurde saada on vetikafarmide
rajamine. Vetikad kasvavad kiiresti meres, reostunud vees ning paikades, kus
toiduvili tavaliselt häviks.
Suuremad lennundus- ja laevandusettevõtted uurivad
võimalusi, et hakata kütusena kasutama vetikaõli. Teadlaste sõnul suudaks
vetikafarmid toota optimaalsetes tingimustes ühel hektaril kuni 100 000 liitrit
õli. Võrdluseks: ühel hektaril kasvatatavast maisist saaks kõigest alla 3500
liitri bioetanooli. Lisaks saab vetikaid kasutada loomasööda ja väetisena.
Ainuüksi USAs vabaneks bioetanooli tootmise vetikaõliga
asendamisel üle 15 miljoni hektari põllumaad ning iga aasta hoitaks kokku
miljardeid liitreid kastmisvett. Ka on paljud vetikaliigid söödavad, näiteks
Hiinas ja Jaapanis juba süüakse enam kui 50 liiki vetikaid. Lisaks aitavad need
kõrvaldada atmosfäärist süsihappegaasi ning neist saab rasvu, õlisid ja
suhkruid.
Tehisliha
Tehisliha kasvatatakse tüvirakkudest ning see ei erine
tavalisest lihast. Teadlaste sõnul on kunstliku liha tootmine oluline, sest
Hiina ja teised kasvavad majandused on suurendanud nõudlust liha järele,
mistõttu on kasvanud surve muuta üha rohkem metsa põllumaaks. Kariloomad ja
nende sööt võtavad juba praegu enda alla poole kogu maailma haritavast maast, USAs
läheb loomasöödaks ligi 70 protsenti teraviljast.
Tehisliha tootmise võimalusi on siiani uuritud peamiselt
Euroopas ning esimest kunstlikult toodetud lihast hamburgeri tvõib oodata juba
järgmisel aastal. See ei pruugi olla aga kuigi isuäratav, sest lihale annavad
värvi ja maitset veri ning rasv, mida on tüvirakkudest keeruline ja kulukas
saada. Uuringud on aga näidanud, et tehisliha tootmiseks kulub pärislihast
oluliselt vähem vett, energiat ja maad.
Uued
teraviljad
Hiina ja Filipiinide teadlased teatasid eelmisel aastal,
et on ilma geneetilise muundamiseta aretanud "rohelise superriisi" -
riisisordid, mis annavad suurema saagi ning on põuale, üleujutustele,
mereveele, putukatele ja haigustele vastupidavamad. Nende lähiaastatel
kasutusele võetavate riisisortide suuremast saagikusest piisaks täiendavalt 100
miljoni inimese toitmiseks.
Viimase kahe aastakümne jooksul on taimekasvatuses siiski
peamiselt rahastatud geenimuundamisuuringuid, mistõttu on oodata elujõulisemaid
ning muuhulgas vitamiinide ja tervislike rasvadega rikastatud teraviljasorte.
Eelmisel aastal kasutati geneetiliselt muundatud
teravilja kasvatamiseks ligi 150 miljonit hektarit maad ehk umbes 10 protsenti
kogu maailma haritavast maast, kuid enamus sellest oli kaetud peamiselt
loomasöödaks mineva maisi, rapsi ja sojaga.
Kõrbete
roheliseks muutmine
Enamus maismaast moodustavad kuivad ja põuased alad,
mille lähimaks veekoguks on meri. Briti leiutajal Charlie Patonil on visioon
tohututest "merevee kasvuhoonetest", kus kasvatatakse toiduaineid ja
toodetakse elektrit.
Neis kasvuhoonetes niisutatakse ja jahutatakse kuuma
kõrbeõhku külma mereveega, mille tulemusel kondenseerub mage vesi. Kuna selline
kasvuhoone toodab üle viie korra rohkem vett kui on vaja taimede kastmiseks,
saab ülejääki kasutada ümbruskonnas kasvatatavate taimede jaoks.
Kui näiteks kolme aasta pärast valmivas projektis Sahara
Forest on kõrbetingimustes teravilja kasvatamiseks kombineeritud erinevaid
tehnoloogiaid, siis üheks lihtsaimaks, kuid samas ka kõige ambitsioonikamaks
plaaniks on Aafrika suure rohelise müüri projekt - 11 riiki läbiv 15 kilomeetri
laiune ja 7775 kilomeetri pikkune Senegalist Djiboutini ulatuv metsariba, mis
peataks Sahara kõrbe laienemise lõunasse ning looks puu-, aed- ja teraviljade
kasvatamiseks sobiliku mikrokliima.
Putukad
Üldiselt ei kohta Euroopa ja Ameerika menüüdes ritsikaid,
rohutirtse, ämblikke, herilasi, usse, sipelgaid ja mardikaid, kuid Aafrikas,
Ladina-Ameerikas ja Aasias süüakse neist vähemalt 1400 liiki. Kasvavate
toiduhindade ja maanappuse tõttu on putukafarmide jõudmine meie koduõuele aja
küsimus.
Paljud putukad on proteiinirikkad, madala rasva- ja
kolesteroolisisaldusega ning neis leidub rohkelt rauda ja kaltsiumi.
Putukafarmid võtavad ka vähe ruumi ja on tavalistest farmidest
loodussõbralikumad.
Nii ÜRO kui Euroopa Liit on veendunud putukakasvatuse
eelistes, näiteks Hollandi valitsus juba uurib putukafarmide rajamise võimalusi.