24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: Jean-Marie Hullot/Wikimedia Commons

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

Aastaks 2050 elab maailmas praegusest 2,5 miljardit inimest rohkem ja ÜRO andmetel on vaja nende toitmiseks pea kaks korda rohkem toitu.

Juba praegu kannatab maailmas toidupuuduse käes peaaegu miljard inimest ning põllumajandusmaa edasisel suurendamisel on piirid. Probleemi muudavad tõsisemaks ülekalastamine, kasvav veepuudus ning taimekasvatust raskendav kliimamuutus, kirjutas The Guardian.

Pool sajandit tagasi elas maakeral poole vähem inimesi ning siis peeti terendavate näljahädade lahenduseks rohelist revolutsiooni - hübriidseemnete ja keemiliste väetiste kasutamise massilist suurendamist. Selle tulemusel toodetakse täna toiduaineid kaks korda rohkem kui inimpõlv tagasi, kuid me kasutame selleks ka kolm korda rohkem vett. Rahvaarvu kiire kasvamise tingimustes on vaja seega ümber mõtestada kogu maa- ja veekasutus.

Vetikad

Üks võimalus põllumaad suures koguses juurde saada on vetikafarmide rajamine. Vetikad kasvavad kiiresti meres, reostunud vees ning paikades, kus toiduvili tavaliselt häviks.

Suuremad lennundus- ja laevandusettevõtted uurivad võimalusi, et hakata kütusena kasutama vetikaõli. Teadlaste sõnul suudaks vetikafarmid toota optimaalsetes tingimustes ühel hektaril kuni 100 000 liitrit õli. Võrdluseks: ühel hektaril kasvatatavast maisist saaks kõigest alla 3500 liitri bioetanooli. Lisaks saab vetikaid kasutada loomasööda ja väetisena.

Ainuüksi USAs vabaneks bioetanooli tootmise vetikaõliga asendamisel üle 15 miljoni hektari põllumaad ning iga aasta hoitaks kokku miljardeid liitreid kastmisvett. Ka on paljud vetikaliigid söödavad, näiteks Hiinas ja Jaapanis juba süüakse enam kui 50 liiki vetikaid. Lisaks aitavad need kõrvaldada atmosfäärist süsihappegaasi ning neist saab rasvu, õlisid ja suhkruid.

Tehisliha

Tehisliha kasvatatakse tüvirakkudest ning see ei erine tavalisest lihast. Teadlaste sõnul on kunstliku liha tootmine oluline, sest Hiina ja teised kasvavad majandused on suurendanud nõudlust liha järele, mistõttu on kasvanud surve muuta üha rohkem metsa põllumaaks. Kariloomad ja nende sööt võtavad juba praegu enda alla poole kogu maailma haritavast maast, USAs läheb loomasöödaks ligi 70 protsenti teraviljast.

Tehisliha tootmise võimalusi on siiani uuritud peamiselt Euroopas ning esimest kunstlikult toodetud lihast hamburgeri tvõib oodata juba järgmisel aastal. See ei pruugi olla aga kuigi isuäratav, sest lihale annavad värvi ja maitset veri ning rasv, mida on tüvirakkudest keeruline ja kulukas saada. Uuringud on aga näidanud, et tehisliha tootmiseks kulub pärislihast oluliselt vähem vett, energiat ja maad.

Uued teraviljad

Hiina ja Filipiinide teadlased teatasid eelmisel aastal, et on ilma geneetilise muundamiseta aretanud "rohelise superriisi" - riisisordid, mis annavad suurema saagi ning on põuale, üleujutustele, mereveele, putukatele ja haigustele vastupidavamad. Nende lähiaastatel kasutusele võetavate riisisortide suuremast saagikusest piisaks täiendavalt 100 miljoni inimese toitmiseks.

Viimase kahe aastakümne jooksul on taimekasvatuses siiski peamiselt rahastatud geenimuundamisuuringuid, mistõttu on oodata elujõulisemaid ning muuhulgas vitamiinide ja tervislike rasvadega rikastatud teraviljasorte.

Eelmisel aastal kasutati geneetiliselt muundatud teravilja kasvatamiseks ligi 150 miljonit hektarit maad ehk umbes 10 protsenti kogu maailma haritavast maast, kuid enamus sellest oli kaetud peamiselt loomasöödaks mineva maisi, rapsi ja sojaga.

Kõrbete roheliseks muutmine

Enamus maismaast moodustavad kuivad ja põuased alad, mille lähimaks veekoguks on meri. Briti leiutajal Charlie Patonil on visioon tohututest "merevee kasvuhoonetest", kus kasvatatakse toiduaineid ja toodetakse elektrit.

Neis kasvuhoonetes niisutatakse ja jahutatakse kuuma kõrbeõhku külma mereveega, mille tulemusel kondenseerub mage vesi. Kuna selline kasvuhoone toodab üle viie korra rohkem vett kui on vaja taimede kastmiseks, saab ülejääki kasutada ümbruskonnas kasvatatavate taimede jaoks.

Kui näiteks kolme aasta pärast valmivas projektis Sahara Forest on kõrbetingimustes teravilja kasvatamiseks kombineeritud erinevaid tehnoloogiaid, siis üheks lihtsaimaks, kuid samas ka kõige ambitsioonikamaks plaaniks on Aafrika suure rohelise müüri projekt - 11 riiki läbiv 15 kilomeetri laiune ja 7775 kilomeetri pikkune Senegalist Djiboutini ulatuv metsariba, mis peataks Sahara kõrbe laienemise lõunasse ning looks puu-, aed- ja teraviljade kasvatamiseks sobiliku mikrokliima.

Putukad

Üldiselt ei kohta Euroopa ja Ameerika menüüdes ritsikaid, rohutirtse, ämblikke, herilasi, usse, sipelgaid ja mardikaid, kuid Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Aasias süüakse neist vähemalt 1400 liiki. Kasvavate toiduhindade ja maanappuse tõttu on putukafarmide jõudmine meie koduõuele aja küsimus.

Paljud putukad on proteiinirikkad, madala rasva- ja kolesteroolisisaldusega ning neis leidub rohkelt rauda ja kaltsiumi. Putukafarmid võtavad ka vähe ruumi ja on tavalistest farmidest loodussõbralikumad.

Nii ÜRO kui Euroopa Liit on veendunud putukakasvatuse eelistes, näiteks Hollandi valitsus juba uurib putukafarmide rajamise võimalusi.

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (1)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (1)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

16.07.2014 16:54

Kanep kahjustab aju nautimisvõimet (8)

Kanepi suitsetamine võib olemise korraks mõnusaks teha. Seevastu pikaajalisel kanepilembusel on vastupidine mõju – aju ei oska enam mõnutunnet ja rahuolekut tekitavaid virgatsaineid kasutada.

Andrew Vargas/Flickr 05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses?

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (4)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

17.07.2014 19:22

Darwini reisiraamatukogu kolis internetti

Purjeka Beagle raamatukogu saab internetis uurida.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus