2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?
30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

Inimeste privaatsust segamata on nende andmete põhjal võimalik saada inimeste üldisemate käitumismustrite kohta andmeid, mis varasemate uurimismeetoditega polnud lihtsalt võimalik. Hiljuti kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö inimgeograaf Olle Järv mobiiltelefonide andmete kasutamisest ühiskonna uurimisel.

Tema andmestikuks on anonüümsed mobiiltelefoni kõnelogiandmed. Kasutaja nime ja telefoninumbrit asendab anonüümne arvkood. Lisaks koodile on veel teada sugu, vanus ja kas mobiiltelefonikasutaja eelistab operaatorisõnumeid saada eesti või vene keeles.

Mis siis välja tuleb? Ammutuntud fakt on, et suur osa Eestis elavaid vene keelt rääkivaid inimesi eelistavad peamiselt venekeelseid ja Venemaa infokanaleid. Nad elavad teises infoväljas.

Kuid mobiiliandmed näitavad, et ka nende ruumiline maailm on Eesti piires teistsugune. Need tallinlased, kelle mobiiltelefoni lähevad operaatorisõnumid vene keeles, liiguvad peamiselt Tallinnas, selle lähiümbruses, näiteks Maardus ja Ida-Virumaa linnades. Mujale Eestisse nende liikumistrajektoorid peaaegu ei satu.

“Eestikeelsed mobiilikasutajad liiguvad Eesti piires palju rohkem. Aga ma ei saa selgitada põhjuseid, miks venekeelsed mobiilikasutajad ei käi näiteks Haapsalus või Mulgimaal,” ütles Järv.

Segregatsiooni ehk eri rahvusrühmade vahel valitsevat ruumilist lõhet on varem mobiiliandmete põhjal uurinud Järve doktoritöö juhendaja Rein Ahas, kes püüdis aru saada, kuivõrd eesti ja vene kogukonnad Tallinna piires üldse omavahel kokku puutuvad.

Millal me liigume?

Anonüümsed mobiiliandmed võimaldavad uurida inimtegevuse aktiivsust terve aasta lõikes, mida siiani teiste vahenditega uurida oli kas võimatu või äärmiselt keerukas.

“Keegi ei täida aasta otsa päevikut, märkides sinna täpselt üles kõiki oma käike,” ütles Järv. “Lisaks peaks keegi need päevikuandmed lõpuks sisestama, et neid saaks analüüsida. See on rahaliselt kulukas ja päris ajamahukas.”

Nii piirduvad inimeste reisikäitumist puudutavad uuringud tavaliselt mõnepäevaste päevikute abil tehtutega, millele parimal juhul tehakse poole aasta pärast kordusuuring. Pikimad senitehtud vaatlused on kestnud kuus nädalat.

Mobiiltelefonide andmestik on selles osas palju lihtsamini hallatav, uurida saab pikka perioodi, kasvõi tervet aastat.

Uuringusse valis Järv ligi 1300 anonüümse mobiilikasutaja andmed. Need on Tallinnas töötavad inimesed, kes paistavad silma üle keskmise aktiivse mobiiltelefonikasutuse poolest: nad jätsid endast mobiiltelefonivõrku jälgi kogu aasta jooksul ning helistasid või saatsid sõnumeid vähemalt 26 päeva jooksul kuus, keskmiselt ligi 7 võrgulogidesse jäänud jälge telefoni kasutamise kohta päevas.

Uuringute aluseks on ankurpunktide mudel, mis leiab inimese kaks kõige olulisemat kohta : üks, kus inimene viibib kõige sagemini tööajal, seda loetakse tinglikult töökohaks; teine, kus inimene on kõige sagemini õhtusel ajal, see on eeldatavasti kodu.

Suvel inimeste tegevusruum kahekordistub. Just juhuslike liikumiste osa on suvel suurem, juba ainuüksi ilm ja valged õhtud võimaldavad rohkem ringi sõita ja uusi kohti avastada. Siiski lisaks sesoonsele rütmile varieerub indiviidi ruumikasutus märgatavalt kõikide kuude lõikes, kusjuures nooremad mobiilikasutajad muudavad oma tegevusrütme aasta lõikes rohkem.

Keskmiselt on inimesel umbes kuus kohta, kus ta igapäevaselt viibib – kodu, töö, mingi kindel pood, lasteaed, võimalik, et mõni spordiklubi või kindel söögikoht.

“Aga ei saa ka välistada, et see kindel koht, kust pidevalt helistatakse on mingi ummikuristmik, kus oodates tehakse ajaviiteks osa vajalikke kõnesid,” ütles Järv. See aga ei ole probleemiks, sest järjest mobiilsemas maailmas on staatilistest kohtadest olulisem teada inimeste liikumisi nende kohtade vahel ja ümber.

 “Selliste andmete põhjal on võimalik üsna kiiresti tabada ära muutusi linnaelanike käitumises, korraldada paremini ühistranspordi marsruute, hinnata täpsemalt inimeste eksponeeritust ohtudele või saada aru sotsiaalsetest muutustest linna eri piirkondades,” ütles Järv.

Esialgu oli eesmärk välja töötada metoodika, kuidas mobiiliandmeid saaks rakendada inimese reisikäitumise uurimisel,  mida neist on võimalik välja lugeda ja mil moel rakendada ühiskonnas.

Eelmisel aastal uuris ta mobiiltelefoni logiandmete põhjal, kes on need inimesed, kes satuvad Tallinna lennujaama juures ummikusse, kust nad on pärit ning kuhu suunduvad pärast ummikust pääsemist.

Tallinna elanike ühe aasta liikumisaktiivsust analüüsiv artikkel ilmus ajakirjas Transportation Research C: Emerging Technologies.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus