02.11.2010 13:18
Miks naised meestest kauem elavad?
Naised elavad meestest keskmiselt viis kuni kuus aastat kauem ning sellel võib olla teaduslik põhjendus.
Nelja 85-aastase mehe kohta on kuus sama vana naist ning 100-aastaste puhul on see suhe juba kaks ühele naiste kasuks, kirjutas Physorg.com.
Naiste pikema eluea kohta on palju hüpoteese, kuid järjest enam leiab kinnitust hävineva keha teooria, mille järgi on meeste eluiga lühem geneetilistel põhjustel.
Üldlevinud arvamuse järgi surevad mehed nooremana, sest neil on närvesööv töö. Kui see vastaks tõele, siis peaks lõhe meeste ja naiste eluea vahel kiiresti vähenema, sest naised ja mehed teevad järjest rohkem sarnast tööd.
Lisaks sellele saab naiste puhul rääkida ka tööl käimisega kaasnevale stressile lisanduvast majapidamistöödest tulenevast stressist, kuid vaatamata sellele ei ole täheldada meeste ja naiste eluea lõhe vähenemist.
Teise hüpoteesi järgi elavad naised kauem, sest neil on meestega võrreldes kalduvus harrastada tervislikumaid eluviise ehk siis naised suitsetavad ja tarbivad alkoholi vähem ning toituvad tervislikumalt.
Selle hüpoteesi probleem seisneb asjaolus, et kuigi naistel on kalduvus meestest kauem elada, siis üldjuhul on nende tervis vanaduspõlves omavanuste meestega võrreldes kehvem.
Teise küsitavuse tekitab tõsiasi, et ka enamuse loomaliikide puhul on emasloomade eluiga isaste omast pikem.
Üldiselt peetakse õigeks teooriat, et inimese keha vananeb järkjärguliselt pisikeste raku või raku koostisosade, näiteks DNA või valkude, kahjustuste akumuleerumise tulemusena.
Keha taandareng tuleneb sellest, et keha regeneratsiooni protsessid ei ole täiuslikud ning osa kahjustustest jääb parandamata. Regeneratsioon on hävinud lihaskoe ja rakkude taasteke.
Newcastle'i Ülikooli vananemise ja tervise instituudi direktori professor Thomas Kirkwoodi sõnul arvati esmakordselt 1977. aastal, et inimese keha ei paranda ennast nii hästi, kui oleks võimalik. Selle põhjuseks peetakse looduslikku valikut, mis soosib pikaealisusega võrreldes pigem kasvu- ja paljunemisfaase. Loodus käsitleb keha lühiajalise mehhanismina, mille eesmärk on geene järgmisele põlvkonnale edasi kanda ning seega puudub vajadus selle pikaajaliseks töös hoidmiseks.
Väga tõenäoliselt peab see teooria paika kindlasti ajastu puhul, kus inimesed tegelesid koriluse ja jahipidamisega ning surma saamise risk oli väga suur.
Professor Kirkwood nimetab seda ühekordselt kasutatava keha ehk soma teooriaks (soma tähendab kreeka keeles keha).
Ajakirjas Scientific American sel kuul avaldatavas artiklis laiendab Kirkwood oma teooriat, et põhjendada eluea pikkuse lõhet meeste ja naiste vahel.
Kirkwoodi poolt läbi viidud laboratoorsed uuringud näitasid, et pikema elueaga loomadel on võrreldes lühema elueaga loomadega paremad organismi hooldavad ja parandavad süsteemid, või on nad suuremad ja intelligentsemad, või on näiteks paremini kohandunud suurema ohu eest põgenemiseks.
Nende loomade puhul võib arvata, et keha on looduse mõistes mõnevõrra rohkem väärt ning selle alalhoidmiseks energia kulutamine tasub ära.
Selle põhjal võib oletada, et isaste isendite eluiga on emastega võrreldes lühem seetõttu, et nende geneetiline kasulikkus on väiksem.
Näriliste peal sooritatud laboratoorsed uuringud on näidanud, et emased isendid suudavad isastega võrreldes kahjustusi paremini parandada, kuid see vahe kaob, kui munasarjad kirurgilisel teel eemaldada.
Samas on ka teada see, et kastreeritud isased elavad suguvõimelistest kauem.
Kirkwoodi sõnul on olemas ka USAs Kansase osariigis asuva vaimse puudega inimeste hooldekodust kogutud andmed, kus kunagi oli tavaline meespatsientide kastreerimine. Kastreeritud mehed elasid nende andmete põhjal kastreerimata meestega võrreldes keskmiselt 14 aastat kauem.
Kirkwoodi teooriat kinnitab ka Jaapani teadlaste eksperiment, mille käigus loodi kahe emase hiire geneetilisest materjalist "üliemased hiired", kellel puudus isaselt hiirelt pärinev geneetiline materjal.
Selle tulemusel elasid need hiired tavaliste hiirtega võrreldes kolmandiku võrra kauem.
Kirkwoodi arvates on kõigi liikide puhul oluline, et emaste isendite keha oleks heas sisukorras, sest nemad sünnitavad ja toidavad järglasi. Isaste isendite roll paljunemise juures on samas lühiajalisem ning hea tervisliku seisundiga vähem seotud.
Seega on naistel järglaste saamise ja nende eest hoolitsemise juures heal tervislikul seisundil olulisem roll, mille tulemuseks on ka pikem eluiga.
Samas on teada, et fertiilsusega seotud kõrge testosterooni tase võib eluiga vähendada.
Kirkwood möönab, et kuigi absoluutselt kindlat tõde ei ole, põhjendab on tema teooria siiski naiste pikemat eluiga bioloogiliselt põhjendav.