Miks on inimesed mõnedes piirkondades intelligentsemad?

Inimeste erineva intelligentsuse peamiseks põhjuseks on lapsepõlves põetud nakkushaigused.

Nutikus on kulukas lõbu - mitte rahalises mõttes, vaid sellele kulub palju energiat. Ühe uuringu järgi kulub vastsündinutel peaaegu 90% kaloritest aju käigushoidmiseks ja kasvamiseks. Isegi täiskasvanud inimese aju käigushoidmisele läheb kogu kulutatud energiast ligi veerand.

Kui inimene puutub lapsepõlves aju kasvuperioodil kokku energia ootamatu lisakuluga, siis kannatajaks on aju. Üheks ajult suures koguses energiat röövivaks teguriks on nakkushaigused.

Paljud uuringud on näidanud, et keskmine IQ-tase varieerub maailmas nii riigiti kui riigisiseselt ning teadlased on juba pikka aega otsinud selle varieerumise põhjusi, kirjutas Live Science.

Arutelu keskmes on küsimus, kas erinevuste põhjused on geneetilised, keskkonnamõjudest tulenevad või mõlemat.

Kõrgem IQ ennustab ette mitmeid olulisi tegureid, sealhulgas paremaid koolihindeid, kõrgemat haridustaset, paremat tervist, paremat tööviljakust, suuremat palka ning väiksemat rasvumisriski. Seega võib intelligentsuse varieerumise mõistmine aidata paremini mõista ka nende teguritega seotud küsimusi.

Varem on teadlased pakkunud IQ globaalsete seaduspärasuste esinemisele erinevaid selgitusi. Näiteks on väidetud, et IQ varieerumise peamiseks põhjuseks on erinevused hariduses. Üks teine uuring jällegi on leidnud, et evolutsioon soosib suuremat intelligentsust külmema kliimaga raskemates elutingimustes.

Intelligentsust seostab asukohaga ka uuring, mille järgi on inimeste IQ seda kõrgem, mida kaugemal elatakse Sahara-tagusest Aafrikast, kust inimese evolutsioon alguse sai. Selle hüpoteesi järgi varustas evolutsioon meid omadustega, mis aitasid ellu jääda meie kaugete esivanemate asualadel. Väljaränne kaugetesse piirkondadesse viis inimese aga kokku suuremaid väljakutseid esitava keskkonnaga, mis nõudis ellujäämiseks kõrgemat intelligentsust.

Eelmisel aastal avaldatud uuring näitas aga, et nakkushaiguste rohkus langetab IQ taset. Selle uuringu järgi seletuvad soojema kliimaga riikide keskmised madalad IQ-näitajad sellega, et aju arenguks vajalik energia suunatakse kriitilises eas võitlusse nakkushaigustega.

Ajakirjas Intelligence avaldatud värske uuring kordas seda analüüsi keerulisemaid statistilisi meetodeid kasutades. Autorid jõudsid järeldusele, et nakkushaigused võivad olla ainus riigi elanikkonna keskmist IQd mõjutav tõeliselt oluline tegur.

Seda hüpoteesi toetavad nii riikide kui üksikindiviidi tasandi intelligentsuse uuringud. Näiteks on erinevad uuringud näidanud, et parasiitussidega nakatunud lastel on hilisemas eas teistest madalam IQ. Üks uuring jällegi leidis, et Mehhiko malaaria vastase võitluse programmi sihtmärgiks olnud piirkondade elanikel oli IQ keskmiselt kõrgem kui teistes piirkondades.

Sisuliselt tähendab see, et inimese intelligentsus on muudetav. Seega, kui IQ erinevused maailmas on suures osas põhjustatud lapsepõlves põetud nakkushaiguste poolt, siis aitab IQ taset tõsta nende haiguste esinemise vähendamine.

Sellele väitele kinnituse leidmiseks viisid teadlased USAs läbi täiendava uuringu, et kontrollida hariduse võimalikke mõjusid IQle.

USAs erineb keskmine IQ osariigiti ning jällegi selgus, et keskmist intelligentsust saab suurepäraselt ette ennustada nakkushaiguste esinemise põhjal. Viies kõige madalama keskmise IQga osariigis esines nakkushaigusi rohkem kui viies kõige kõrgema keskmise IQga osariigis ning haiguste esinemise ja IQ vaheline seos oli selgelt täheldatav ka teistes osariikides.

Seega võib väita, et inimeste intelligentsuse globaalse erinemise peamiseks põhjuseks on nakkushaigused. Kuivõrd nakkushaiguste levikuga on võimalik võidelda, siis saab maailmas vähendada ka IQga seotud ebavõrdsust. Kui IQ erinevuse peamised põhjused oleksid geneetilised, nagu osa teadlasi on väitnud, oleks selle ebavõrdsuse vähendamine palju keerulisem.

• Tweet