02.02.2012 12:51
Miks peavad spordisõbrad oma lemmikmeeskonda parimaks?
Inimesed tajuvad oma võistkonna tegutsemist teiste
võistkondade omast erinevalt, näitas Austraalia teadlaste uuring.
Jalgpalli vaadates on omadele pöialt hoides sageli tunne,
et kohtunik ei ole erapooletu, vaid vilistab vastaste kasuks. Queenslandi
ülikooli teadlastel õnnestus välja selgitada, miks inimesed nii tunnevad.
Ajakirjas Human Brain Mapping ilmunud uuringus jagasid
teadlased vabatahtlikud juhusliku valiku põhjal kaheks võistkonnaks ning lasid
neil hinnata oma võistkonnakaaslaste ja vastasvõistkonna liikmete käelise
tegevuse suhtelist kiirust võistlusolukorras.
Uuringu autori Pascal Molenberghsi sõnul näitasid
tulemused, et võistkonnakaaslaste ja
vastaste tegutsemist jälgides reageeris aju erinevalt. Samas ei tulenenud see
pelgalt kallutatud arvamusest. "Meie uuring näitas, et inimesed hakkasid
end kiiresti samastama oma rühmaga ning hindasid järjekindlalt
võistkonnakaaslase tegutsemist vastase omast sekundi murdosa võrra kiiremaks,
kuigi tegelikult tegutsesid mõlemad sama kiiresti," selgitas Molenberghs.
Uuringu autorid kasutasid eksperimendis vabatahtlike
ajutegevuse hindamiseks funktsionaalset magnetresonantskuvamist. Nad leidsid,
et sellisele kallutatud suhtumisele võib olla kaks võimalikku selgitust –
inimesed kas näevad tõepoolest oma võistkonna tegutsemist teisiti, või näevad
nad küll sama, kuid otsustavad alateadlikult, et nende võistkond on kiirem.
"Me avastasime, et võistkonnakaaslasi soosivate
vabatahtlike ajureaktsioonid olid omade tegutsemist jälgides teistsugused kui vastasmeeskonna
liikmete jälgimisel,“ täpsustas Molenberghs. Ajukuvamine näitas, et kallutatuse
põhjuseks on erinevused ajutegevuses käe liikumise tajumisel, mitte
otsustusprotsessis.
See näitab, et me tajume alateadlikult oma võistkonna
tegevust teiste võistkondade omast erinevalt. Seega ei ole inimesed,
vastupidiselt üldlevinud arvamusele, ilmselt teadlikud oma kallutatud
suhtumisest.
„Kui te järgmine kord arvate, et kohtuniku vile kõlas
teie poolehoiu pälvinud võistkonna suhtes ebaõiglaselt, siis ärge unustage, et
poolehoid võib mõjutada, kuidas teie aju nähtut töötleb," märkis
Molenberghs.
Tema sõnul võib uuring aidata selgitada igasugust
rühmadevahelist diskrimineerimist, sealhulgas rassilist, soolist ja rahvuslikku.
"Meie uuringust selgus, et me näeme rühma mittekuuluvate inimeste
käitumist teisiti ning mida me näeme,
seda me ka usume," lisas ta.
Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!