26.04.2011 15:38

Miks sünnib saledatel naistel mõnikord paks laps?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (8)
Tagasi
Edasi

Foto: John Moore

Rasvumist võivad põhjustada emalt lapsele ülekanduvad molekulid, väidab värske uuring.

Ema raseduseaegne toitumine võib mõjutada tulevase lapse kehakaalu kogu elu vältel, kirjutas Science NOW

Teadlastel tekkis juba 1976. aastal kahtlus, et ema toitumisharjumused võivad mõjutada järglaste kehakaalu.

Nad uurisid 1945. aastal Saksamaa armee poolt Hollandis põhjustatud näljahäda ning avastasid, et sel ajal lootena ema kõhus olnud lastel oli hilisemas täiskasvanuelus kalduvus rasvuda.

Uus-Meremaa Aucklandi ülikoolis rottidega tehtud katsed näitasid, et alatoidetud tiinete rottide järglastel oli  kalduvus täiseas rasvuda.

Võimalik, et toidupuuduse tingimustes programmeerivad emad  mingil viisil  oma lapsi elama samasuguses olukorras, suurendades nende isukust ning võimet rasva koguda. See võibki olla põhjus, miks lapsed hiljem rasvuvad, isegi kui neil ei tule toidupuudust taluda.

Ema organism mõjutab

Viimase paari aasta jooksul on teadlased hakanud kahtlustama, et niinimetatud epigeneetiline pärilikkus tuleneb sellest emapoolsest organismi programmeerimisest.

Sageli on tegemist metüülide rühmadesse kuuluvate keemiliste märgistega, mis võivad end siduda DNAga ning käituda sarnaselt raadio häälenupuga, muutes teatud geenide aktiivsust väiksemaks või suuremaks.

Näiteks 2005. aastal leidsid Aucklandi ülikooli teadlased, et tiinuse ajal näljutatud emaste rottide järglaste rasvumist on võimalik ära hoida, kui nende DNAst metüülimärgised eemaldada.

Ka hiljutine täiskasvanud inimeste DNA metüülirühmade uuring andis samad tulemused, kuid teadlased ei suutnud siiski kindlaks teha, kas epigeneetilised muutused oli ülekaalulisuse tagajärg või põhjus.

Suurbritannia Southamptoni ülikooli teadlased uurisid 78 raseda briti naise toitumisharjumusi, et välja selgitada, kas epigeneetilised muutused võivad rasvumist esile kutsuda.

Vastsündinute nabaväädiverest võeti DNA proovid ning üheksa aastat hiljem mõõdeti röntgenkiirte abil nende keha rasvasisaldust.

Lapsed, kelle rasvarakkude arengu ja rasvade ainevahetusega seotud proteiini kodeerivas RXRα geenis oli  metülatsioon kõrgem, olid ka üheksa aastaselt tõenäolisemalt ülekaalulised.

Sama rühm teadlasi viis 239 Suurbritannia rasedaga läbi täiendava uuringu. Seekord mõõdeti laste keha rasvasisaldust, kui nad olid kuueaastaseks saanud. See on vanuse alampiir, mil on lastel võimalik täheldada märkimisväärseid erinevusi rasvumise osas.

Epigeneetiliste tegurite leidmiseks uurisid nad 78 geeni, kuid ainult RXRα metülatsiooni puhul oli täheldatav tugev seos rasvumisega.

Ajakirjas Diabetes ilmunud uuringus väidavad nad, et kui laste RXRα geenide metüleerumine tõuseb 40-lt protsendilt 80-le protsendile, siis keha rasvasisaldus 17-lt protsendilt 21-le protsendile.

Uuringu autorid kahtlustavad, et metülatsioon takistab RXRα normaalset tegevust rasvarakkude arengu ja ainevahetuse osas, mille tulemuseks on rasvumine.

Statistiline analüüs näitas, et RXRα geeni metülatsioon selgitab laste rasvumistaseme erinevusest umbes veerandi võrra. RXRα geeni DNA järjestuse muutusi ega muid rasvumisega seotud geneetilisi erinevusi ei õnnestunud teadlastel siiski leida.

Emade raseduse aja toitumisharjumiste uurimine tõi esile ka seose raseduse alguses madala süsivesikute tarbimise ja RXRα geeni metülatsiooni vahel.

Uuringu juhtiva autori Keith Godfrey sõnul on nii USAs kui Suurbritannias raseduse ajal tavaline, et naised Atkinsi dieediga sarnaneva madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega toitumise kasuks otsustavad. See võib aga lootele edastada näljaolukorraga sarnase signaali, mis põhjustab lapsel kalorirohkesse keskkonda sattudes toitumishäireid.

Godfrey sõnul aitab see selgitada rasvumise massilist levikut riikides nagu Hiina, kus raseduse ajal alatoitumist kannatama pidanud emade lapsed on nüüd keskeas ülekaalulised.

Melbourne'i lasteuuringute instituudi geneetiku Jeffrey Craigi sõnul on see esimene uuring, mis näitab, et epigeneetilised muutused sünni ajal mõjutavad inimese edasist elu.

Uuringu kaasautor Peter Gluckman Aucklandi ülikoolist lisas, et isegi normaalselt kulgevate raseduste puhul on loote kasvukeskkonnal inimese edasisele arengule väga oluline mõju.

 

A. Pickering/Wikimedia Commons 15:05

Kuidas tulevad head mõtted?

Uitav meel aitab probleeme lahendada.

Ikar.us/Wikimedia Commons 21.05.2012 11:50

Depressioon muudab internetikasutust

Veedad tunde internetis ja värskendad pidevalt lemmiklehekülge? Sul võib olla depressioon.

18.05.2012 10:44

Aasta parimad illusioonid: inetud näod (3)

Arvutis fotosid klõpsinud tudeng avastas senitundmatu psühholoogilise fenomeni.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

08.05.2012 10:45

Kes jäävad Facebooki lõksu?

Facebooki-sõltlasi tekib aina rohkem. Kes muutuvad võrgustiku orjadeks?

04.05.2012 12:49

Kus tekivad vasakukäeliste inimeste emotsioonid?

Käelisus mõjutab seda, millises ajupoolkeras tekivad tundmused, näitas ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

26.04.2012 11:39

Miks on vasakukäelised vähemuses?

Käe-eelistust mõjutavad koostöö ja konkurents.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

18.04.2012 12:54

Kas Darwin sai emotsioonidest valesti aru?

Näoilmete mõistmine võib olla kultuuriti erinev, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academies of Science ilmunud uurimus.

16.04.2012 13:17

Kus elab iseloom?

Ärevate ja rahulike inimeste aju töötab erinevalt.

12.04.2012 12:13

Koostöö kasvatas aju suureks ja keerukaks

Milleks on inimesele vajalik tohutu suur peaaju?

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

09.04.2012 15:35

Pikad pausid ei takista keeleõpet

Võõra keele ajutine unarusse jätmine tuleb pigem kasuks, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud uurimus.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.

31.03.2012 00:47

Näljaajal sünnib rohkem tüdrukuid (1)

Kommunistliku Hiina sotsiaalpoliitilistest eksperimentidest tingitud 1960ndate aastate näljahäda suurendas oluliselt tüdrukute osakaalu sündide arvus.

18.05.2012 11:38

Aasta parim illusioon: kadunud käsi

Kuidas nägemismeelt trikitades on võimalik aju segadusse ajada.

10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

02.05.2012 11:32

Kasv ja immuunsus võivad olla seotud

Kehapikkuse geneetika on ülimalt keeruline, näitas pügmeede geenide analüüs.

25.04.2012 10:55

Keskaja inimeste räpased raamatud paljastavad omanike harjumusi

Keskajal elanud inimesed olid samasugused nagu meie - kartsid haigusi ning jäid lugedes magama.

19.04.2012 14:35

Lihasöömine tegi inimese edukaks

Energiarikas toit lubas emadel imikud varem rinnast võõrutada.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.