Miks väiksed lapsed ei oska kõndida

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (1) Samal teemal (4)

Teadlased on välja selgitanud, miks inimlapsed sündides kõndida ei suuda, samas kui näiteks varsad tõusevad püsti ja kõnnivad ringi juba paar tundi peale sündimist. Selgus, et kõik imetajad teevad oma esimesed sammud samas aju arengujärgus.

Teadlased töötasid välja mudeli, mis ennustab loomalapse esimeste sammude tegemise aega täiskasvanud looma ajumassi põhjal, võttes nii arvesse aju arengujärku. Lisaks tuleb arvesse võtta ka looma kõndimisviisi – kas maha toetatakse täistald nagu inimestel või ainult jäsemete esiosa nagu kassidel ja hobustel, kirjutas LiveScience.

„Tulemustest selgus, et kõndimisvõime kujunemist juhtivad neuraalsed mehhanismid on erinevatel imetajatel väga sarnased ning aktiveeritakse samas aju arengujärgus,“ ütles uurimuse esimene autor Martin Garwicz Rootsi Lundi ülikoolist.

Põhimõte seisneb selles, et kuigi inimlaps hakkab kõndima alles aasta pärast sündi ja karihiir ühepäevaselt, jõuavad mõlemad organismid selleni samal hetkel aju arengus. Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Garwicz oli oma varasemates töödes näidanud aju arengu ja kõndimisoskuse kujunemise vahelist seost rottidel ja tuhkrutel. Siiski polnud ta kindel, kas leitud seos oli üldreegel või erand.

Garwicz ja tema kolleegid uurisid erinevate tegurite vahelisi seoseid 24 imetajaliigil – aju suurus, jäseme biomehaanika, kõndimise algus. Teiste hulgas analüüsiti tuhnikuid, šimpanse, merisigu, lambaid, jõehobusid ja kaameleid, kokku loomi üheteistkümnest maismaal elavast imetajate seltsist. Kõndimaõppimise vanust arvestati viljastumishetkest, mitte sünnihetkest.

Analüüsi tulemuseks saadi valem, mis seletas kõndimise algushetke peamiselt aju massi põhjal. Kuna muster tuli esile vaid siis, kui vanuse arvestamist alustati viljastumishetkest, võib oletada, et aju järjepidevas arengus pole sünnimoment oluline, ütles Garwicz.

Teadlased leidsid ka, et jäseme biomehaanika on oluline, kuid siiski mitte nii tähtis tegur kui ajumass. Täistallal kõndivatel loomadel võtab kõndima õppimine pisut kauem aega. Arvatakse, et see võib samuti tuleneda aju arengust, sest täistallal kõndimine on biomehaaniliselt keerulisem kui vaid varbaotstel liikumine.

Teadlaste arvates näitab uurimus, et inimese aju on põhijoontes teiste imetajate ajule väga sarnane, ainukeseks oluliseks erinevuseks on aju arengule kuluv aeg. "Pikendades aju arengule kuluvat aega, saame kasvatada palju suurema ja keerukama aju, mis esmapilgul tundub teiste loomade ajudest väga erinev,“ ütles Garwicz. „Võib-olla on aga peamised aju arengu põhimõtted erinevatel liikidel väga sarnased.“