2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Millal kadus inimese eellaste karvkate?
15.12.2011 16:47

Millal kadus inimese eellaste karvkate?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (2)
Inimese evolutsioonis on kaks olulist küsimust, millele seni ei teata täpset vastust : miks hakkasid meie eellased kahel jalal liikuma ning millistel põhjustel jäid nad karvadest ilma.

Püstiasend ja suhteliselt karvavaba keha eristavad meid inimahvidest, kes on jätkuvalt karvased ning lasevad end kiiresti liikumisel käpuli.

Kahel jalal liikumise eelistena toovad mõned evolutsiooniuurijad välja võimaluse kiiresti kehasoojust ära anda ning sel kombel keha jahutada.

Kas püsti ajas end karvane ahvinimene või oli kasukas juba enne seda hõredaks muutunud? Sellele on pikka aega üritatud vastust leida.

Nüüd koostasid Glasgow´ ülikooli teadlane Graeme Ruxton ning David Wilkinson Liverpooli John Mooresi ülikoolist mudeli, mille põhjal väidavad, et kõigepealt ajasid meie eellased end püsti. Karvkate kadus alles pärast seda.

Ruxton ja Wilkinson kogusid andmeid selle kohta, kuidas inimene ja teised loomaliigid eri asendites liikudes soojust kaotavad. Selle põhjal lõid uurijad mudeli, mis näitas keha jahutamise efektiivsust ööpäeva jooksul.

Varasemad mudelid simuleerisid paigal seisva inimese soojusvahetust, kuid brittide töö arvestab ka liikumisega.

Selgus, et kükkis ja küürus keha annab vähem soojust ära kui püstine, seda eriti kuuma keskpäevapäikese käes. Püstine asend lubab seega tõesti end kergemini jahutada.

Autorid rõhutasid siiski, et peab arvestama sellega, et inimese keha toodab ka ise liikumisel soojust.

Karvade kadumisega seotud jahutav efekt on rohkem tuntav püstiasendis liikuva kui kummargil oleva keha puhul.

Seetõttu on tõenäoline, et inimese eellased  ajasid end kõigepealt püsti ning alles seejärel muutusid vähem karvaseks.

Ruxtoni sõnul ei suuda ta vastata küsimusele, miks inimesed end kunagi püsti ajasid. Põhjuseks võis olla vajadus paremini ümbrust jälgida või puude otsast vilju koguda.

Kuid pärast uue liikumisviisiga harjumist selgus, et see lubas kehal rohkem soojust ära anda. Nii said inimlased olla aktiivsed ka  kuumas kliimas avatud maastikul.

Hilisem karvade hõrenemine kergendas samuti keha jahutamist ning seda hakkas soosima looduslik valik. Karvkate kadus ning välja arenesid tõhusad higinäärmed. Nii said inimlased tegutseda mitte ainult varahommikul ja videvikus vaid ka kuumemal ajal.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences.

 

 

15.12.2011 13:53
hmm

Karvad kadusid ära, sest püstine asend jahutab keha? Jääb segaseks. Milleks vaja veel karvadest lahti saada, kui uus asend juba niigi jahe oli?

Lisa kommentaar
16.12.2011 12:57
erik

aafrikas on päevasel ajala palav ka ilma karvkatteta. jjutu korralikult läbi lugedes ja kaasa mõeldes taipad nende arutluskäiku.

Lisa kommentaar
19.12.2011 11:21
Erkir

Mingil heal põhjusel on domineerivaks inimpõlvnemise käsitluskes inimese põlvnemine afist, lihtsalt selle pärast, et ta on meile siin planeedil lähim bioloogiline olend. Kui iganes lugupeetavad ja õpetatud ka nood teadlased ei ole, kes selle käsitluse aluseks võtavad ei ole see veenev, sest senini puudub oluline lüli afi j ainimese vahel, mis tõestaks selle põlvnemise vastavust. Ning kui juba alus lähtekoht baseerub pigem usul kui kindlatel faktidel, siis ei saa ka ülejäänud käsitlus paika pidada. See kui enamus seda usub,ei tähenda, et see tõsi on.

Lisa kommentaar
19.12.2011 22:10
Killu

Huvitav, viskasid karvad maha ja mõtlesid välja riided. Väga ebaloogiline.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus