2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Milles peitub pika elu saladus?
22.03.2011 13:44

Milles peitub pika elu saladus?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (3)

Ära põe. Mõtle positiivselt. Puhka korralikult. Need on tavapärased terviseajakirjade soovitused, kuidas oma elukvaliteeti parandada.

Tuleb välja, et nende nõuannete järgimine ei taga tingimata pikki ja õnnelikke elupäevi. California uurijad tõestavad põhjaliku andmestiku põhjal hoopis vastupidist.

Uurimistöid juhtinud psühholoogiaprofessor Howard S. Friedman avaldas tulemuste põhjal koos kaastöölise Leslie R. Martiniga raamatu. Selleks töötasid nad läbi andmed, mille kogumist alustas Stanfordi ülikooli psühholoog Louis Terman 1921. aastal.

Terman hakkas jälgima 1500 last, kes uuringu algul olid umbes kümneaastased.

"Kõige hämmastavam on see,  et me tõesti näeme isikuomaduste ning varase surma riski vahel seost," võttis Friedman kokku.

Kogu elu luubi all

Pikaealisuse projekt – selle nime all seda uurimust psühholoogide seas tuntakse, jälgis lapsi kogu nende elu jooksul.  Talletati infot kõikide oluliste elus toimunud sündmuste kohta, teada oli uurimisaluste perekondlik taust, lähisuhted, hobid, lemmikloomad, tööalane edu, haridustase, sõjaväeteenistuse läbimine.

“Me polnud rahul, kuidas varasemad psühholoogid on käsitlenud  individuaalseid erinevusi, stressi, tervist ja pikaealisust,” meenutas Friedman. “Oli selge, et mõned inimesed jäävad kergesti haigeks ning surevad varem kui nende põlvkonnakaaslased.  Sellisele nähtusele on välja pakutud kõikvõimalikke põhjuseid – ängi, vähest liikumist, närvesöövat tööelu, usu puudumist, arstiabi kehva kättesaadavust.”

Paraku pole ühtegi väljapakutud põhjust pikaajaliselt ja põhjalikult uuritud. Kui Friedman ja Martin 1991. aastal oma tööd alustasid, plaanisid nad kulutada kuus kuud Termani valimisse kuuluvate isikute andmete analüüsimiseks. Kuid töö venis  pikemaks – psühholoogidel õnnestus saada uurimistoetust  ning kasutada seda lisaandmete kogumiseks. Teadlased said oma valdusse koopiad lahkunute surmatunnistustest, intervjueerisid elusolijaid.  Lõpliku analüüsi aluseks oli kümneid tuhandeid lehekülgi hõlmav andmehulk.

“Meil tekkis õnnest ja tervisest uus arusaam,” ütles Martin, kellest sai uurimisperioodi jooksul La Sierra ülikooli psühholoogiaprofessor. “Mind ja mu kaastöölisi hämmastab see, et need pikaealisuse projektis osalejad, kes olid lastena lustakad ja naljahimulised, elasid keskmiselt lühemat aega, kui need, kes ei olnud nii elurõõmsad. Kõige kauem elasid need inimesed, kes olid mõistlikud ja tasakaalukad.”

Osaliselt võib seda selgitada tervisekäitumisega – lustakad lapsukesed kippusid rohkem riskima, ning seda ka siis, kui lapsepõlv oli möödas, märkis Friedman. Kui rasketel aegadel on optimismist ilmselgelt kasu, siis liigne lootmine, et "küll kõik korda saab", võib inimesed oma tervise suhtes hoolimatuks muuta.  Terve mõistus on seega hoopis olulisem.

Kuidas elada kaua?

Paljud teisedki uurijate järeldused võivad tunduda üllatavad.  Abielu mõjub hästi meeste tervisele, kuid naiste jaoks ei tundu see olulist mõju omavat.  Lahutus laastab meeste tervist, kuid ei mõjuta naisi. Mõõdukas laiskus kui pika elu tagatis ei tundu samuti paika pidavat. Uurimisalustest läks kõige paremini nendel, kes  olid oma tööga haaratud ning töötasid innukalt ja intensiivselt.

Lemmikloomad ei taga pikka eluiga. Kiisu või kuldkalake võib parandada inimese elukvaliteeti, kuid ei asenda sõpru. Ka liiga varane kooliminek võib elu lühendada – need, kes läksid kooli enne kuuendat eluaastat, surid keskmiselt varem.

Armastatud ja hoitud inimesed tunnevad end paremini, kuid isegi lähedaste rohkus ei pruugi Metuusala iga tagada. Sotsiaalse suhtluse mõju tervisele põhineb inimese suhtlusringkonnal.  Sõbrad ning tuttavad kujundavad inimese harjumusi ning võivad ka kahjulikult mõjuda.

Psühholoogid rõhutavad, et siiski pole kunagi liiga hilja hakata oma tervisele mõtlema. Friedmani ning Martini arvates on õige olulisem on lõpetada muretsemine.  Pole mõtet pidevalt pead murda selle üle, kas lõunaks söödud kalaroas oli piisavalt kogus rasvhappeid. Pigem tuleks mõelda oma harjumustele, kui mõned neist on ilmselgelt kahjulikud, peaks proovima neist loobuda.

“Parim viis muutuste tegemiseks on selline, kus kõike tehakse sammhaaval, “ andis Martin nõu.  “Üleöö ei saa keegi muutuda. Aga kui teha väikesi muudatusi ning olla järjekindel, võib see tõesti elu pikemaks muuta.”

23.03.2011 14:46
harkelund

kui inimese harkelund ehk tüümus on korras, siis peatub vananemine - nii lihtne see ongi

Lisa kommentaar
24.03.2011 12:44
mait

Jaapani vanasõna pikkaealisuse põhjustest (minu toortõlge):
Väljapaistev nael saab haamriga esimesena

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus