2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Millest kõnelevad India rahvaste geenid?
19.12.2011 12:37

Millest kõnelevad India rahvaste geenid?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: AP/Scanpix

Selle sajandi keskpaigaks võtab India Hiinalt ära maailma suurima rahvaarvuga riigi tiitli. Kireva rahvastikuga India elanike geneetilist tausta on maailma teadlased riigi suurust arvestades seni vähem uurinud.

Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli evolutsioonigeneetikud koostöös Inglismaa Cambridge’i ülikooli ja India teadlastega avaldasid äsja ajakirjas The American Journal of Human Genetics artikli India elanikkonna geneetilise omapära kohta.

Millal kaasaegse inimese jalg Lõuna-Aasiasse jõudis on endiselt vaieldav küsimus. Kindel tõend on Sri Lankalt leitud inimluustik, millel on vanust 31 000 aastat.

Kuid alles äsja avastasid Araabia poolsaarelt arheoloogilistel kaevamistel leitud iidvanu tööriistu analüüsinud teadlased, et inimene võis olla Aafrikast India suunas teel juba 125 000 aastat tagasi. Kas neid tööriistu valmistanud inimeste geenid on edasi kandunud ka tänapäeval elavatele inimestele, pole teada.

India elanikkonna geene on maailma teistest piirkondadest vähem uuritud, seda isegi naabermaa Pakistaniga võrreldes.

Eesti Biokeskuse teadusdirektor Mait Metspalu, äsja ilmunud artikli esimene autor ütles, et esimese asjana viitab Indiast pärit geeniproovide analüüs sellele, et varieeruvus on seal väga suur. See viitab, et läbi aegade on Indias elanud teiste piirkondadega võrreldes rohkem inimesi  ja nad on oma ajaloos läbinud ilmselt suhteliselt vähe pudelikaelaefekte, mis geneetilist varieeruvust vähendavad. Pudelikaelaefektiks nimetatakse seda, kui  suur osa populatsioonist saab miskipärast hukka, näiteks tuleb jääaeg,  ning koos nendega kaob ka suur osa selle populatsiooni geneetilisest varieeruvusest.

Kui halvad ajad on möödas ja populatsiooni arvukus taastub, on pudelikaela efekti mõju endiselt täheldatav vähenenud geneetilises varieeruvuses, mille taastumiseks läheb aega palju rohkem kui populatsiooni arvukuse taastumiseks. Eestis oli üheks selliseks pudelikaelaks näiteks Põhjasõda, mille järel oli siinmail alles vaid umbes 70 000 inimest.

India elanikkonna geene uuriva töö käigus analüüsiti kahe aasta jooksul 1600 erinevat geeniproovi, vaatluse all oli 600 000 “tähte” üle kogu inimgenoomi, kus kokku on neid “tähti 3 miljardit.

Selgub, et Indias on kaks põlvnemisliini välja joonistunud teistest selgemalt. Üks selline liin domineerib Kaukasuse aheliku ja Induse jõe vahel, see on omane nii Kaukaasia rahvastele, Kesk Aasia rahvastele, ja nii Pakistani kui India elanikele. Teine geeniliin on Indiale ainuomane, selle kandjad elavad pigem Hindustani poolsaare lõunaosas.

Metspalu sõnul oli huvitav kontrollida hüpoteesi, mille juba 19. sajandil sõnastas Saksa orientalist Max Müller. Selle, nn indo-aaria teooria kohaselt jõudsid umbes 3500 aastat tagasi Indiasse indo-euroopa päritolu rahvad, kes tõid endaga kaasa kastisüsteemi, mis on Indias tänini valitsev. Nendega jõudis Indiasse ka keel, millest kujunes välja sanskrit.

“Kui see migratsioon tõi Indiasse palju uut rahvast ja kui selle tunnistajaks oleks see Kaukasusest Indiani ulatuv “põlvnemisliin”, siis peakime selle põlvnemisliini sees nägema geneetilise mitmekesisuse gradienti suunaga migratsiooni lähtekohalt perifeeria suunas,” ütles Metspalu. “Sellist gradienti välja ei tulnud. See põlvnemisliin paistab nii Indias kui Kaukaasias olema sarnase mitmekesisusega. Seega paistab et indo-aaria migratsiooniga ei kaasnenud märkimisväärset geenide ehk siis inimeste sissevoolu Indiasse. Küll aga ei ütle see mitte midagi kultuuri liikumise kohta. Geenide ja keelte levik võib käia koos aga ei pruugi. Ja nagu me tihti näeme, ei käigi,” ütles Metspalu.

Maailma eri paigus on evolutsiooni käigus eelise saanud vastava piirkonna kas loodusliku või tehis-keskkonnaga paremini sobivad geenivariandi kandjad. Nii on karjakasvatajate hulgas olud soosinud neid, kellel on geenivariant, mis võimaldab taluda piimasuhkruid.

Äsjases uuringus ilmnes, et ka Indias on olnud selliseid geenivariante, mille kandjaid on olud soosinud. Geenid MSTN ja DOK5 on Metspalu sõnul ilmselt kunagi olnud ellujäämiseks olulised. Rasvade ainevahetust mõjutava variandi kandjatel olid sündides rasvavarud suuremad ning nad suutsid toidunapil ajal paremini ellu jääda. Tänasel päeval on nende geenide roll veidi teine – mõlemad seostuvad ülekaalulisuse ja teist tüüpi diabeediga.

19.12.2011 17:20

Küll tahaks teada (kui on ikka sellekohaseid hüpoteese?):
Kas nn. "pudelikaela efekti" saaks avardada "liikumisele"? Ma mõtlen siinjuures fakti, et "enne" kitsenemist liigub vedelik(gaas, mistahes kogum) - aeglasemalt, samuti kui sellest kaelast läbiminekulgi.
On loomulik,et ekstsesside ajal "kaelas" - on nö. areng peetuses, kuid ja kuidas see areng taastub?

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (1)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (18)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (2)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus